Eesti 2018. aasta enam kui kümne miljardi euro suurune riigieelarve seaduse eelnõu läbis kolmapäeval, 18. oktoobril 2017. a riigikogus esimese lugemise, muudatusettepanekute tähtaeg on 1. november.
"See eelarve toetab meie majanduse, julgeoleku ja perede heaolu kasvu nii, et eelarve on tasakaalu lähedal, maksukoormus ei tõuse, laenukoormus väheneb ja riigi rahandus on ka 2018. aasta lõpus heas korras," ütles rahandusminister Toomas Tõniste riigikogu ees eelarvet tutvustades.
Lisaks vastas rahandusminister umbes kaks tundi peamiselt opositsiooniliste riigikogu liikmete küsimustele, misjärel otsustati saata eelarve teisele lugemisele. Riigikogu esimess Eiki Nestor määras tuleva aasta eelarve muudatusettepanekute kuupäevaks 1. november.
Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku järgmise aasta eelarve valitsusele tagasi saata, sest fraktsiooni esimehe Hanno Pevkuri sõnul on eelarvedefitsiit lubamatu.
2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.
Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.
Tuleva aasta eelarve arvestab 3,3-protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25-protsendilise miinusega.
