Valitsus arutas oma 27. novembri 2014. a istungil täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu ja kiitis selle heaks (eelnõu toimik 14-0098/16).
Eelnõu eesmärk on korrastada täiskasvanute täienduskoolituse valdkonda, suurendada täienduskoolitusasutuste tegevuse läbipaistvust ning parandada kvaliteetse täiskasvanuhariduse kättesaadavust.
Oluliselt muudetakse kehtivat tegevuslubade süsteem. Kehtiva korra järgi peab erakoolitaja taotlema tegevusloa tööalase või vabaharidusliku koolituse korraldamiseks, kui ta teeb seda koolitust aasta jooksul vähemalt kuue kuu või 120 tunni mahus, riiklikud ja avalik-õiguslikud koolitajad luba taotlema ei pea. Eelnõu järgi peab tegevusluba taotlema ainult sellisele koolitusele, mille korraldamiseks on seatud kõrgendatud nõuded ning mille puhul on oluline tagada nõuetele vastavus (nt autokoolid, turvatöötajate õpe).
Samuti nähakse ette teavitamiskohustus juhul, kui koolitaja soovib tagada õppijatele täiendavaid hüvesid (nt õppepuhkus, tulumaksu tagastus). Edaspidi on õppijal õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust ning saada tulumaksutagastust ainult juhul, kui ta õpib koolitaja juures, kes on oma tegevusest teavitanud.
Eelnõuga seatakse täienduskoolitusele nõuded. Täienduskoolitusasutustele, kellel on loakohustus või kes on esitanud majandustegevuse teate, nähakse ette nõue tagada oma tegevuse avalikkus veebilehe pidamise kaudu.
Täiskasvanute koolituse seadusest tuleneb ka õppijale oluline õigus õppepuhkusele. Siin on peamine muudatus see, et keskmise palga alusel tasustatud õppepuhkust saab edaspidi võtta vaid tööalaseks enesetäiendamiseks. Muu enesetäiendamise puhul saab endiselt võtta tasustamata õppepuhkust.
Lisaks muudetakse täiskasvanute koolitusega seotud eriseadusi. Ravikindlustuse seaduses võimaldatakse ravikindlustus kõigile põhihariduse ning üldkeskhariduse omandajatele sõltumata vanusest. Kehtiva korra järgi on ravikindlustus põhihariduse omandamisel 21. eluaastani ja keskhariduse puhul 24. eluaastani.
Eelnõuga muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seadust ja nähakse ette õppelaenu võtmise võimalus lisaks kõrgharidusõppes täiskoormusega õppijatele ka osakoormusega õppijatele. Kehtiva õiguse järgi on õppelaenu võtmise õigus kõrghariduse omandajatel ja keskharidusega isikutel, kes õpivad kutseõppes. Õppevormi piirang (ainult täiskoormuse puhul saab õppelaenu) kehtib ainult kõrghariduse puhul. Kutseõppe tasemeõppes pole õppelaenu saamise õigust õppevormiga seotud.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. juulil.
