Vabariigi valitsus arutas 7. novembri 2019. a tulumaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (toimik 19-0774), avas selle aruteluks ja kiitis lõpuks heaks muudatustega.
Eelnõuga luuakse neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise n-ö ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu.
Eelnõuga võetakse üle EL direktiiv 2017/952, millega muudetakse direktiivi 2016/1164 kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta eesmärgiga vältida topeltmittemaksustamist. Kuna sellised ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvesse võtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.
Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud.
Samuti vabastatakse tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Sätestatakse, et täiendav maksuvaba tulu lapse eest ei vähene, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.
Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka EMP lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.
“Täna saab pensionär, kes lisaks Eestile saab vähemalt 75% oma pensionist mõnest välisriigist, kasutada Eestis maksuvaba tulu ainult proportsionaalsele osale oma sissetulekust, siis edaspidi arvestatakse seda tema kogutulu ulatuses,” selgitas rahandusminister Martin Helme.
“Pensionärid saavad sellest rahalise võidu. Arvestada tuleb aga, et pensionäri kogutulust lähtuv maksuvaba tulu vähendamine jääb sellisel juhul kehtima,” lisas Helme.
Samuti pikendatakse tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Seletuskirjas märgitakse: “Tähtaja pikendamine on vajalik põhjusel, et füüsilised isikud, kes saavad tulu välisriigis, saavad tihtipeale tõendi välisriigi maksuhaldurilt välisriigis teenitud tulu maksustamise kohta alles aprillis. Seetõttu tuleb neil esitada deklaratsioon 31. märtsiks ja siis parandada esitatud deklaratsiooni, kui välisriigi maksuhaldur on välisriigis teenitud tulu maksustamise kohta tõendi esitanud.”
Lisaks on eelnõus rõõmustav uudis füüsilisest isikust ettevõtjatele, kelle avansiliste maksete tasumise piirmäära tõstetakse 64 eurolt 300 eurole. Seega ei pea avansilisi makseid maksma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 300 eurot.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2020. aastal. Maksuvaba tulu ümberarvutamist puudutavaid sätteid rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist. Välisriigist saadud dividendi maksuvabastust puudutavad sätted jõustuvad 2020. aasta 1. juulil. Riigieelarvest füüsilisele isikule lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks makstava toetuse maksuvabastus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
