Dividendide avansiline maksustamine võib määramata ajaks edasi lükkuda, mis suurendaks järgmise aasta eelarvetulude laekumist 1,4 miljardi krooni võrra.

Tulumaksuseaduse muudatused kirjutati seadusse kiiruga sel kevadel sisse, et kehtiv maksukord viia kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütarfirma direktiiviga.

“Me muutsime ettevõtte tulumaksusüsteemi suuresti sellepärast, et oleme tulenevalt ühest varasemast Euroopa Kohtu lahendist olnud kohustatud seda tegema. Uued lahendid aga kinnitavad, et seni kehtiv ettevõtte tulumaksusüsteem on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega,” kommenteeris peaminister Andrus Ansip, miks kõik võib jääda vanaviisi.

Maksumuudatus luubi all järgmisel neljapäeval

Rahandusminister Ivari Padar ütles, et tulumaksuseaduse küsimus tuleb valitsuskabinetis arutusele järgmisel neljapäeval.

“Me ei taha jätta ettevõtjat teadmatusse ning üritame võimalikult kiiresti need otsused ära teha, nii et need oleks arusaadavad ega tekitaks segadust,” lisas Padar.

Ministri nõunik Rein Järvelill lisas, et rahandusministeerium analüüsib praegu, mida toob endaga kaasa uue tulumaksuseaduse edasilükkamine või muud võimalikud variandid.

“Põhiteema, millest riigi poolt vaadates võiks eelarve täiendust saabuda, on avansiliste maksete ärajätmine,” ütles Järvelill, kuid lisas, et olukord on tunduvalt keerulisem ning avansiline tulumaks vaid üks osa sellest.

Praegu ei ole Järvelille sõnul veel võimalik öelda, kas selle edasilükkamine on kõige mõistlikum lahendus.

Spetsialist: seaduse edasilükkamine mõttetu

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Lasse Lehis kommenteeris, et uus ettepanek, mille maksumaksjate liit tegi Euroopa Kohtu uusi lahendeid arvesse võttes, läks selles küsimuses isegi veel kaugemale.

“See seadus tuleks üldse tühistada, sest kui seda juba edasi lükatakse, on ta aasta pärast veelgi mõttetum,” leidis Lehis, viidates kohtulahenditele.

Samas arvas ta, et seaduse eelnõust võetud arvestuslikku summat – 1,4 miljardit krooni – muudatuse edasilükkamine riigikassasse juurde ei too.

“Arvutus oli tehtud eeldusel, et dividende makstakse järgmistel aastatel välja umbes sama palju kui siiani või veel törtsu rohkemgi. Ilmselt 2009. aastal sellist suurt dividendide maksmist ei tule,” ütles Lehis.

Eelmisel aastal laekus riigieelarvesse ettevõtetelt tulumaksu ligi 4,1 miljardit krooni. Sama suurt numbrit oodatakse ka sellelt aastalt.

Hübriideelnõu – osa punkte sisse, osa välja

2009. aastal pidi kehtima hakkama muudetud tulumaksuseaduse, mille ootuses on paljud ettevõtted Äripäevale teadaolevalt miljardite kroonide ulatuses oma aktsiakapitali vähendanud.

Üheks põhjuseks seadusemuudatuses sisalduv punkt, kus ettevõtete likvideerimise ja osaluste ostu-müügi korral võib tekkida olukord, kus nende tehingutega kaasnevate väljamaksete maksustamisel peaksid nii kohalikud kui ka välisinvestorid tasuma samalt summalt kaks korda tulumaksu.

Järvelille selgitusel pole siiski tegemist klassikalises mõttes topeltmaksustamisega, vaid seaduses olevate aukude lappimisega, mis võimaldavad tulu maksuvabalt ettevõttest välja viia.

Ei Lehis ega Järvelill välistanud võimalust, et see punkt riigi rahakotile kasulikuna järgmisel aastal jõustuvasse seadusemuudatusse ühel või teisel kujul sisse jääb.

Järvelille sõnul on muudatused tulumaksuseaduses paratamatus, kuna kehtivas seaduses on endiselt eurodirektiividega vastuolus olevaid regulatsioone, millele tuleb leida mõistlik lahendus. Järvelill lisas, et maksudele peab kindlasti lähenema laiemalt ning tulumaksusüsteemi ei saa käsitleda üksnes riigikassa täitmise vahendina.

Kommentaarid
Joel Zernask, KPMG Baltics ASi maksuvaldkonna juht
Euroopa Kohus on avaldanud tõlgenduse, mille kohaselt ema- ja tütarühingu direktiivi mõistes kinnipeetava maksu puhul peab maksukohustuslaseks olema dividendi saaja ja maksukohustus peab tekkima dividendide maksmise tõttu. Eestis on aga maksukohustuslane dividendide maksja ning maksukohustus tekib lisaks dividendidele samadel alustel ka muudelt maksustatavatelt kuludelt. Sellest tulenevalt on võimalik argumenteerida, et Eesti ettevõtte tulumaksu ei saa lugeda direktiivi mõistes kinnipeetavaks maksuks ja seega kehtivat Eesti tulumaksusüsteemi direktiiviga vastuolus olevaks. Kuna Eesti tulumaksusüsteemi põhiprintsiibid jääksid muutumatuks ka 2009. aastal jõustuma planeeritud tulumaksuseaduse muudatuste järel, ei ole üleminekuperioodi lõppemisel 2008. aasta lõpus Euroopa Komisjoniga võimaliku vaidluse kontekstis olulist sisulist tähendust.

Valdava osa Eesti ettevõtjate seisukohalt oleks aga järjekordne plaanide muutus kindlasti ebameeldiv. Paljud neist on endale tänaseks selgeks teinud riigikogu vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduses sätestatud piirangud ja uued võimalused ning planeerinud oma äritegevust nendest lähtudes. Seadusemuudatuse edasilükkamine tähendaks, et juba välja kuulutatud seaduse ajel tehtud kulutused osutuksid asjatuteks. See oleks täiendav signaal Eesti investeerimiskliima ebastabiilsusest.

Karin Padjus, Harju Elektri finantsdirektor
Kehtiv tulumaksuseadus tekitab meie rahavoogudesse iga aasta 10. juunil pärast dividendide väljamaksmist suure augu. Uus seadus muudaks ettevõtte rahavood sujuvamaks.

Uues seaduses on aga omakapitali tehingute maksmine reguleeritud nii, et kui firma oma aktsiaid tagasi ostab, võrdsustatakse see dividendide maksmisega. Kui see edasi lükkub, oleks mul väga hea meel, sest ettevõtte jaoks on palju loogilisem, kui maksustatakse kasumit. Ettevõtjad on pigem selle poolt, et tehakse üks mõistlik tulumaksuseadus ja maksustatakse kasumit. Praegune ei ole mitte tulumaksuseadus, vaid kulumaksuseadus.

VÕRDLUS
Kehtiv kord sunnib tulumaksu kohe maksma

Tulumaksuseadust muutnud seadus võeti vastu tänavu 26. märtsil ning pidi kehtima hakkama 1. jaanuaril 2009.
Ettevõtte tulumaks

Kehtiv kord: tulumaks tuleb tasuda väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Planeeritud muudatus: tulumaks arvestatakse avansiliselt vastavalt kolme eelmise aasta väljamakstud tulumaksule. Maksetena tuleks tasuda mitte 100 protsenti, vaid 2/3 kolme eelmise aasta keskmisest maksusummast. Kui summa jääb alla 30 000, ei pea seda üldsegi tegema.

Lõplik maksu maksmise kohustus tekiks järgmisel üleminekuaastal 6-18 kuud pärast maksustatava väljamakse tegemist. See tekitaks viivituse riigieelarve täitumisse, kuid jätab ettevõtetele rohkem vaba raha kätte.

Vaata ka: Tulumaks klapib ju ELiga. Mida veel?

Originaalartikkel