Siseministeeriumis valminud eelnõu kohaselt pole põhjendatud nõuda turvaettevõtjatelt kindlate kõrgendatud tingimuste täitmist raha ja väärtpaberite näol ning seega võivad turvaettevõtjad edaspidi oma klientidega ise vastavad meetmed kokku leppida.

Raha ja väärtpaberite veoga seotud kuritegevus on viimaste aastate statistika põhjal olnud üks väikseima tasemega kuritegevuse liike, märgib ministeerium raha ja väärtpaberite korda käsitleva eelnõu seletuskirjas.

Kui kehtiva turvaseaduse kehtestamise järel oli turvateenuste turg arenemisjärgus ning raha ja väärtpaberite vedu kui suurema ohu allikas nõudis seega valitsuse sekkumist teenuse reguleerimisse, siis praeguseks on turvaettevõtlus seletuskirja kohaselt piisavalt arenenud ja turvaettevõtted on suutelised tagama iseseisvalt toimivat sisekontrollisüsteemi.

"Kehtiv kord on ka iganenud ja seetõttu ei ole selles arvestatud kõiki veoga kaasnevaid olulisi asjaolusid. Näiteks võib sularahaveol olla raha väärtusest palju olulisem selle kogus," seisab seletuskirjas.

Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda turvaettevõtjatelt jätkuvalt kindlate kõrgendatud tingimuste täitmist ning esitada määruses detailsed turvataktikalised nõuded.

"Dereguleerimine on üldpõhimõttena absoluutne ehk olenemata veetava sularaha summast, saavad turvaettevõtja ja klient turvalepingus ise kokku leppida, milliseid meetmeid rakendatakse," märgivad eelnõu koostajad, lisades, et valdkonnas on tavaks ka veetavat vara kindlustada, mis omakorda vähendab sellega kaasnevat riski teenuse tellijale.

Seega muutub raha ja väärtpaberite veoga seotud turvateenus eelnõu kohaselt edaspidi turvaettevõtja ohuhinnangu põhiseks ning täpsed tingimused ja turvataktika jäävad lepingupooltevaheliseks kokkuleppeks. Raha ja väärtpaberite veo turvataktikalisi tingimusi ei ole reguleeritud mitmetes Euroopa riikides ning pigem on levinud turuosaliste sõnastatud head tavad võimalike kvaliteeditasemetena, märgib ministeerium.

Eelnõu on hetkel esitatud kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks politsei- ja piirivalveametile, kaitsepolitseiametile ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Pangale, Eesti Turvaettevõtete Liidule ja Eesti Pangaliidule.