Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse eeldused euro kasutuselevõtuks äriühingutele.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul on eelnõu eesmärgiks muuta äriseadustikku selliselt, et kindlaksmääratud kuupäeval saaksid eurole sujuvalt üle minna ka äriühingud, kes peavad edaspidi kõiki olulisi rahalisi näitajaid eurodes väljendama.
"Näiteks tuleb euro tulekuga ümber arvestada aktsiate ning osade nimiväärtused, aktsia- ja osakapitali suurused, osanike häälte arvud ja palju muud,“ selgitas Niklus. „Ja selles protsessis ei tule automaatne regulatsioon kuidagi kõne alla."
Nimelt arvestades krooni ja euro vahelist praegust kurssi, tekiksid automaatsel ümberarvutamisel mittetäisarvulised summad, mis tuleks ümardada täisarvuni. See omakorda võiks automaatsete reeglite rakendamisel nihutada paigast ühingusisesed osalusproportsioonid ja tingida aktsia- või osakapitali automaatse suurenemise või vähenemise.
Nikluse sõnade kohaselt nähakse eelnõuga ette, et iga ühing arvutab osade nimiväärtused ümber endale sobival ajal.
"Osaühingute puhul kehtestatakse minimaalse osakapitali ja minimaalse osade nimiväärtuse suurusteks praeguse 40 000 krooni ja 100 krooni asemel 2500 eurot ning 1 euro,“ ütles Niklus. „2500 euro suurune osakapital on väiksem kui praegu, mis peaks teatud juhtudel vähendama osakapitali suurendamise vajadust."
Aktsiaseltsidele kehtestatakse eelnõuga minimaalseks aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtusteks 25 000 ja 0,1 eurot tänase 400 000 krooni ja 10 krooni asemel. „Ka 25 000 euro suurune aktsiakapital on väiksem kui praegune, olles samas minimaalne aktsiakapital, mis Euroopa Liidus lubatud on,“ tõdes talituse juhataja.
Nikluse sõnul näeb eelnõu ühe olulise muudatusena ette ka võimaluse võtta aktsiaseltsil soovi korral kasutusele nimiväärtuseta aktsia, mis kehtiva õiguse järgi lubatud ei ole.
"Paljud riigid hakkasidki nimiväärtuseta aktsiaid lubama seoses eurole üleminekuga, sealhulgas Soome, Austria, Belgia ja Saksamaa, kuna see on üheks võimaluseks vältida eurole üleminekuga seonduvaid probleeme."
Eestis tuleb kasutusele selline nimiväärtuseta aktsia rakendamine, kus säilib kindel aktsiakapital ja nimiväärtuseta aktsiad kujutavad endast aktsiakapitalist kindlat osa, nagu ka nimiväärtusega aktsiad. Neil on arvestuslik nimiväärtus, mis saadakse kogu aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga.
Nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtmise võimaldamine ei tähenda, et aktsiaseltsid peavad nimiväärtusega aktsiad välja vahetama, need on edaspidigi lubatud – nimiväärtuseta aktsia kasutamine on ühingutele vaid lisavõimalus. Samas ei lubata selguse huvides korraga mõlemaid aktsiaid kasutada. Nimiväärtuseta aktsia arvestusliku väärtuse miinimumsuuruseks on 10 euro senti. Nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmiseks tuleb muuta ka aktsiaseltsi põhikirja.
Täisühingute osas näeb eelnõu ette, et kui nende täisosanike häälte arvu arvutatakse lähtuvalt sissemaksete suurusest, loetakse et sissemakse iga 1 euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga pole teisiti ette nähtud. Kehtiva seaduse kohaselt on vastav summa 10 krooni.
Eurole üleminekuga ei teki probleeme tulundusühistu, hooneühistu ja teiste juriidiliste isikute puhul, kuna nende osalustel ei ole nimiväärtuseid, mis peaksid olema täisarvulised.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin..
