Eelnõuga on valdavalt kavas kinnistada riigirahanduses juba praegu kehtiv kord. Eesti kogemus on kinnitanud vajadust tugeva eelarveraamistiku ning finantsdistsipliini järele – majanduskasvu ajal kogutud reservid aitasid ületada kriisi ning vältida võlakoorma kuhjumist. Konservatiivne eelarvepoliitika ja eelarvetasakaalu nõue on olnud seni siseriiklik tahe, kuid uue seadusega on see kavas tugevamalt sisse kirjutada ka õigusruumi.
 

Eesti senise poliitika säilitamiseks on ka Euroopa Komisjon ja OECD soovitanud eelarveraamistikku tugevdada.

 

Eelarvereegli järgi peab valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon olema majandusprognoosist lähtudes vähemalt tasakaalus. Eelarvetasakaalust märkimisväärse kõrvalekalde korral peab valitsus vajadusel tegema ettepanekuid eelarvepositsiooni parandamiseks. Peale sellise kõrvalekalde korrigeerimist tuleb valitsusel planeerida ülejääki vähemalt 0,5% SKP-st aastas kuni eelarvepuudujäägiga samaväärse ülejäägi saavutamiseni.

 

Valitsussektori eelarve eesmärkide täitmise ja korrigeerimise vajaduse ning riigi makromajandus- ja rahandusprognooside kohta hakkab arvamust avaldama Eesti Pank.

 

Vältimaks olukorda, kus valitsussektori tasakaalu saavutamiseks tuleb puudujääk kompenseerida teiste arvel, näeb eelnõu ette eelarvereeglite kehtestamise ka keskvalitsusse kuuluvatele sihtasutustele, äriühingutele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Võrreldes valitsussektorile seatava tasakaalureegliga on nõue neile leebem – struktuurse eelarvepositsiooni asemel peab tasakaalus või ülejäägis olema põhitegevuse tulem.

 

Samuti on ühtlasema finantsdistsipliini eesmärgil kavas teistele keskvalitsuse liikmetele kehtestada kuni 40-protsendine netovõlakoormuse (võla suhe põhitegevuse tuludesse) piirang. Seda võib aga ületada valitsuse otsusega. Kuni 2016. aastani jääb kohalikele omavalitsustele kehtima 60-protsendine netovõlakoormuse piirang.

 

Uue riigieelarve seadusega on kavas asendada 1999. aastast kehtinud riigieelarve seadus alates 2014. aasta 1. jaanuarist. Lisaks kehtiva seaduse uuendamisele on muudatuste ajend ka viimastel aastatel ELi liikmesriikide poolt tugevdatud majandus- ja eelarvepoliitikate raamistik, mille tähelepanu on suunatud riikide eelarvepuudujääkide ja riigivõlgade piiramisele, avaliku sektori jätkusuutlikku kulutamise tagamisele ning makromajanduse tasakaalus hoidmisele.

 

Muudatusettepanekuid ja täiendusi on võimalik eelnõude infosüsteemi kaudu esitada kuni 24. juulini.

 

Küsimused ja vastused eelnõu kohta rahandusministeeriumi kodulehelt ja tekst ning seletuskiri eelnõude infosüsteemist.