Valitsuskabinet kiitis heaks kultuuriministeeriumi ettepaneku muuta noortega töötavate treenerite tööjõukulude toetussüsteem paindlikumaks, et toetada treenerite töötasu tõusu.
Samuti kiitis valitsus heaks plaani aidata spordiorganisatsioonidel minna spordikohtunike tasustamiselt stipendiumitega üle töötasude maksmisele.
Kultuuriminister Indrek Saar sõnas, et treenerite tööjõukulude toetussüsteem vajab rohkem paindlikkust, et väärtustada treeneritööd, tagada treeneritele kindel sissetulek ja stabiilne töötasu tõus. "Meie eesmärk on, et treenerite töötasu jõuaks vähemalt samale tasemele riigi keskmise palgaga," ütles Saar.
Kultuuriminister selgitas, et vaatamata asjaolule, et riik on kahe aasta jooksul tõstnud toetuse kogumahtu 0,96 miljoni euro võrra ehk kokku 27,4 protsenti, ei ole samaväärselt suurenenud treeneri keskmine töötasu. Töötasu tõusu on pidurdanud viienda ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga toetatavate treenerite arvu kasv üle 100 treeneri aastas. Treenerite arvu kasv on ajas muutuv ja samuti on muutuv treenerite antavate treeningtundide kogumaht. Seni kehtinud süsteemi puhul puudus riigil kindlus, et toetuse kogumahtu suurendades kasvavad treenerite palgad sama protsendi võrra.
"Alates 2018. aastast hakkame toetama kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimist. Sel juhul välistame olukorra, kus treeneri toetus ühe treeneri kohta võiks väheneda võrreldes eelmise aastaga. Samuti kehtestame tööandjatele nõude, mille kohaselt palgafond treeneri kohta peab suurenema sama protsendimäära võrra, kui palju suureneb riigi toetus," sõnas Saar.
Samuti otsustas valitsus spordireformi järgmise sammuna eraldada 0,5 miljonit eurot, et korrastada kohtunike tasustamise süsteemi. Meede aitab kaasa sellele, et kohtunikutöö eest makstaks edaspidi vaid töötasu ja ei kasutataks muid töö tasustamise viise, sealhulgas stipendiumite maksmist, nagu seni osades spordiorganisatsioonides tavaks on olnud.
Täiendava toetuse suunab kultuuriministeerium Eesti-siseste saavutusspordi võistluste läbiviimisele ja toetus eraldatakse spordialaliitudele ning spordiühendustele. Need organisatsioonid vastutavad täiskasvanute ja noorte Eesti meistrivõistluste, piirkonna meistrivõistluste ja valdkonna meistrivõistluste läbiviimise eest Eestis. Tegemist on oluliste, laiaulatuslike, hästi organiseeritud ja regulaarselt toimuvate võistlustega, mis aitavad kaasa jõudmaks kõrgetele kohtadele rahvusvahelistel võistlustel. Toetuste eraldamisel võetakse aluseks 2016. aastal spordikohtunikele makstud netosummad.
Selleks, et oleks ka harrastusspordi tasandil selge ja seadusega reguleeritud kord, mis lihtsustaks ning soodustaks vabatahtlikkuse alusel tegutsevate kohtunike kaasamist, otsustati viia sisse seadusemuudatus, mis võimaldab vabatahtlikele kohtunikele kaasnevaid kulusid maksuvabalt hüvitada. Seda kuni 20 euro ulatuses ühe kohtunikuna tegutsemise päeva eest. Maksimaalne hüvitatav summa on 1040 eurot aastas ja kompenseerimise võimalus kehtib üksnes spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile ning spordialaliidu poolt atesteeritud kohtunikele. Lahendus eeldab vastava aluse sisseviimist spordiseadusesse ja tulumaksuseadusesse.
