Valitsus otsustas algatada töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mis reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramist ja maksmise tingimusi. Eelnõu on osa töövõime reformist, millega soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksset abi tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja võimalusi.

Eelnõuga tekib inimesel õigus ja võimalus saada töötukassast rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi. Toetuste ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene kasutab talle pakutavaid võimalusi, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Tööealisi inimesi ei paigutata edaspidi pensioniskeemi, neid käsitletakse tööturu ja tööhõive kontekstis.

Töövõimetoetuse seaduse eelnõuga luuakse uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatakse töövõime kaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest.

Töövõimetoetust on õigus saada inimesel, kellele on määratud osaline töövõime või kellel töövõime puudub. Töövõimetoetust makstakse kahes suuruses. 180 eurot osalise töövõimega inimesele, 320 eurot puuduva töövõimega inimesele. Teatud sissetulekupiirist (640 eurot) alates hakatakse toetust vähendama.

Töövõimetoetust indekseeritakse igal aastal pensioniindeksiga. Toetuse suurus säilitatakse varasema töövõimetuspensioni suuruses, kui varasemalt oli inimesele määratud töövõime kaotus vähemalt 2 aastaks ning töövõimetuspension oli suurem kui töövõimetoetus.

Riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud töövõimekaotuse protsentide määramise ja töövõimetuspensionide kadumisega kaovad ka eriseaduste alusel makstavad töövõimetuspensionid. Uude töövõime toetamise skeemi inimese töökohast või kutsealast tulenevaid eritingimusi ei looda. Ametnikele (sh eriteenistustele) ei tule erisusi toetuse suuruses ega aktiivsusnõuetes. Tööst tingitud riskide katmine tagatakse tööandja poolt, seega kohtleb töövõime toetamise skeem töövõimeprobleemidega inimesi võrdselt.

Reformi põhialused on välja töötatud arvesse võttes rahvusvahelist praktikat, OECD riikide töövõimetusskeemide analüüse ja nende põhjal koostatud soovitusi, PRAXISe poolt tehtud analüüse ning riigikontrolli soovitusi. Analoogseid reforme on teinud mitmed riigid.