Valitsus saatis riigikogule uue kindlustustegevuse seaduse eelnõu, mille aluseks on üleeuroopaline kindlustusjärelevalve reform. Eelnõu suurendab turu läbipaistvust ning aitab kaitsta klientide huve.
Eesmärk on tagada, et Eestis asutatud kindlustusandja on maksejõuline, jätkusuutlik, hästi juhitud. Kindlustusvahendajad peavad samuti vastama kindlatele nõuetele ja tegutsema lähtuvalt sellest, mis on kliendile parim.
Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reformi alusel kindlustusvaldkonnas tehtavad muudatused on sarnased pangandussektoris juba vastu võetud reeglitega. Eelnõu kohaselt võetakse näiteks kindlustusandja kapitalivajaduse määramisel kasutusele majanduslikel riskidel põhinev lähenemine. Mida suuremad on kindlustusandja riskid, seda suurem on ka tema kapitalivajadus.
Kindlustusvahenduse täiendatud regulatsioon piiritleb senisest paremini erinevate kindlustusvahendajate rollid ja kohustuse, täiendatakse vahendajale vajaliku väljaõppe nõudeid. Täiendatud on ka kohustuslikku teavet, mida vahendaja peab kliendile enne lepingu sõlmimist avaldama. Osaliselt laieneb see ka neile, kes vahendavad kindlustuslepinguid oma põhitegevuse kõrvalt, nt reisiettevõtjad. Selle muudatusega tagatakse klientide huvide kaitse igas kindlustuse müügikanalis.
Lisaks eemaldatakse muud puudused, mis on aja jooksul kehtivas kindlustus- ja vahendusregulatsioonis ilmnenud, kuna praegune seadus on vastu võetud juba 2004. aastal.
Eesti kindlustusandjad on muutusteks valmis. Kindlustustegevuse raamdirektiiv Solventsus II võeti vastu juba 2009. aastal ning kindlustusandjad alustasid varakult ettevalmistustega, et olla 2016. aasta 1. jaanuarist valmis uusi nõudeid rakendama.