Valitsus kinnitas neljapäeval, 13. novembril riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad aastataks 2016-2025, millega tasumäärad tõusevad aastas 3-6 protsenti, määrusega nähakse ette võimalus tasusid muuta enne aastat 2020, kui on töötatud välja keskkonnatasude uuendatud arvestamise põhimõtted.
Eelnõuga kehtestatakse keskkonnatasu tasumäärad riigile kuuluva maavara kaevandamise eest aastateks 2016-2025. Määrusega kavandatakse tasumäärade iga-aastast kasvu valdavalt 3 kuni 6 protsenti, sõltuvalt maavaravarast. Suurim, 6 protsendiline tõus on kavandatud täitepinnasena kasutatava liiva, hästilagunenud turba, keramisiidisavi ja madalamargilise dolokivi kaevandamisel. Põlevkivi kaevandamisel on kavandatud 3 protsenti tõusu aastas, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Määrusega nähakse ette võimalus tasusid muuta enne aastat 2020, kui on töötatud välja keskkonnatasude uuendatud arvestamise põhimõtted.
Juhul kui põlevkivi ressursi tasustamise väärtusepõhine mudel välja töötatakse, tuleb määruses sätestatud tasumääri ja nende arvestamist muuta. Sellel eesmärgil on määrusesse lisatud paragrahv, mis võimaldab tasumääri muuta tasustamise uuendatud aluste väljatöötamise järel, kuid mitte hiljem, kui aastal 2020. Kui mudel töötatakse välja varem, ka näiteks kahe aasta jooksul, võimaldab säte tasumääri muuta ja mudelit rakendada juba varem.
Rahandusminister Maris Lauri märkis vastava eelnõu kooskõlastuskirjas, et väärindamaks Eesti kõige olulisemat maavara ning tagamaks maksutulu jätkusuutlikkuse, on vajalik 2015-16 aasta jooksul välja töötada põlevkivi kui ressursi maksustamise alused, mis sõltuvad põlevkivist toodetud toodete turuhinnast ja olulisematest sektorit mõjutavatest välistest kuluteguritest.
Seetõttu tuleks ministri hinnangul uued põlevkiviga seotud keskkonnatasud kehtestada pakutud määrades aastateks 2016-2017 või teatud juhtudel aastani 2018. "Olukorras, kus keskkonnatasude määramise alused vajavad muutmist ning sellega ilmselt kaasneb vajadus muuta keskkonnatasude suurust ja reeglistikku, ei anna pikaajaliselt fikseeritud keskkonnatasu määrad ettevõtjatele õigus- ja investeerimiskindlust," kirjutas Lauri.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tähendavad uuendatud alused seda, et tasustamine vaadatakse tervikuna üle ning lähtuvalt ressursitasule seatud eesmärgist võib tasumäär edaspidi olla osa valemist, mille abil nõutakse ühiskonnale ressursi kasutamise eest õiglast tulu, mis võib olla nii kõrgem kui ka madalam sätestatud tasumääradest. Sel põhjusel muutuksid kehtetuks määruses järgmiste aastate jaoks kehtivad tasumäärad, märgib ministeerium eelnõu seletuskirjas.
Mudel võtab arvesse ka loodavat lisandväärtust, mistõttu on selle eesmärk tuua ühiskonnale vääriline tuluosa kasutatud ressursi eest. Samas ei pruugi tasustamine realiseeruda konkreetselt niinimetatud "õlimaksuna", märkis ministeerium.
Keskkonnatasu määrade kehtestamise üks eesmärk on tagada kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju kompenseerimine riigile ja kohalikele elanikele, samuti põlevkivi kaevandamise ja kasutamise suunamine kadude vähendamiseks ja maavarade kasutamise suunamine taastumatust loodusvarast kõrgeima lisandväärtuse tootmiseks.
