Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks riigivaraseaduse muudatused, mille kohaselt konsolideeritakse riigi sihtasutuste arvestusteenused Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK); protsessiga plaanitakse etapiviisiliselt lõpule jõuda 2023. aastaks.
Eelnõu kohaselt viiakse ainult tulu saamise eesmärgil omatavate osaluste säilitamise otsustamine ministeeriumi tasandilt valitsuse tasandile, kuid vähemoluliste osaluste puhul, kus osalus pole suurem kui 10 protsenti, antakse otsustusõigus ministeeriumile, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eelnõuga nähakse ette, et äriühingus osaluse valitsemise põhieesmärk on reeglina õigusakti, põhikirja või halduslepinguga sätestatud avalikust huvist lähtuva või strateegilise ülesande täitmine, millega peab kaasnema ka tulu teenimise eesmärk kaupade müügi või teenuste osutamise teel, et tagada mõistlik kasum.
Jätkatakse varem võetud suunda kujundada riigi osalusega ühingud võimalikult sarnaseks ja läbipaistvaks börsil noteeritud äriühingutega. Selleks täiendatakse äriühingute poolt nõudeid perioodiliste majandustulemuste avalikustamisele ning muudetakse kohustuslikuks jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete rakendamine.
Halduskoormuse vähendamiseks loobutakse registrite kaudu saada oleva informatsiooni küsimisest ning riigi enda aruandlust muudetakse lihtsamaks selliselt, et äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes osalemisest antakse aru ainult rahandusministeeriumi poolt koostatavas koondaruandes. Varasemad ministeeriumipõhised aruanded asendatakse seisukohtadega riigi osalemise eesmärkide täitmise kohta.
Uus regulatsioon puudutab kõikide ministeeriumide tegevust ning 28 äriühingut ja 65 jätkuvalt tegutsevat sihtasutust, mille omanikuks või (kaas)asutajaks riik 2021. juuni seisuga on. Nende äriühingute ja sihtasutuste varade maht oli möödunud aasta lõpu seisuga vastavalt 7,8 miljardit eurot ja 2,2 miljardit eurot, tulude maht 1,7 miljardit eurot ja 0,9 miljardit eurot ning töötajate arv ligi 12 000 ja 13 700.
Niisiis puudutavad eelnõuga tehtavad muudatused riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning ministeeriumide tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku või asutajana.
Möödunud aasta jaanuaris kinnitas valitsus osaluspoliitika põhimõtted, miks ja kuidas riik äriühingutes osaleb ja eelnõu kohaselt sätestatakse sellest tulenevad muudatused seaduses.
Kinnitatud põhimõtete järgi seati suund, et riik osaleb ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisaeesmärk.
Edaspidi uuendatakse riigi osaluspoliitikat regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel. See tähendab, et uuesti peab valitsus riigi osaluspoliitika põhimõtted kinnitama 2024. aastal.
Osaluspoliitika põhimõtetest lähtuvad muudatused puudutavad äriühingutes osalemise põhimõtteid, osaluste valitsemise strateegilist korraldust, erinevate rollide täitmis- ja juhtimispõhimõtteid, äriühingu jätkusuutlikkust ja läbipaistvust ning aruandlusmehhanismi uuendamist.
Olulisemaks eelnõu muudatuseks on riigi kui omaniku ootuste kehtestamise kohustuslikuks muutmine ja selle regulaarne uuendamine iga kolme aasta tagant.
Riigi äriühingutes osalemise vajaduse hindamise regulaarsust muudetakse ja iga-aastase seisukoha kujundamise asemel rakendatakse edaspidi kolme aastast intervalli, sest riiklikest arengukavades tulenevad eesmärgid on tavaliselt pikemaajalised. Muudetakse riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste aruandluspõhimõtteid ja prognooside esitamine sünkroniseeritakse riigieelarve strateegia protsessiga.
Seadus on plaanitud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril.
