Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes; edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.
Nii tuleb tööandjail edaspidi teavitada töötajaid ka pakutavatest koolitustest, tööandja hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise tingimustest, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest ning maksude ja maksetega saadavast kaitsest. Seni pidid enne tööle asumist olema töötajale teada näiteks tööülesanded, tasu ja palgapäev, tööaeg ja töökorralduse reeglid, teatas sotsiaalministeerium.
“Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Samas ei soovi riik ministri sõnul tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. “Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas,” lubas ta,
Samuti nähakse muudatustega ette, et kui töö tegemine on takistatud, pikeneb katseaeg võrdeliselt töölt eemal viibitud ajaga, näiteks kui töötaja katseajal haigestub. Töötajale tekib õigus saada tööandjalt kirjalik vastus, kui töötaja taotleb sobivaid töötingimusi, näiteks küsib osalise tööaja asemel täistööajaga töötamist.
Kui töötaja toetub oma õigustele või juhib tähelepanu nende rikkumisele, kehtib talle kaitse ebasoodsa kohtlemise eest. See tähendab, et kui töötaja pöörab tähelepanu, et talle ei tagata näiteks minimaalset puhkeaega, ei tohi talle seetõttu järgneda negatiivseid tagajärgi, näiteks koolitusele mitte lubamist.
Lisaks täiendatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust, et juhtida töötaja tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele ja kaitsta paremini töötaja tervist, kes teeb põhitöö kõrvalt ka lisatööd.
“Paindlikud töövormid ja lisatööde tegemine on ühelt poolt hea võimalus inimesele oma töökoormust juhtida ja sissetulekuid suurendada, aga see ei tohi ohtu seada tema enda ja teiste inimeste tervist. Üleväsimus on üks levinud põhjus, miks tööõnnetused juhtuvad,” märkis minister Kiik.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis näeb ette töötaja töötingimuste miinimumnõuded. Direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta 1. augustiks 2022.
