Valitsus tõi kalevi alt välja nn krokodillide komisjoni ettepanekud 2009. aasta eelarvekulude kärpimiseks, mida valitsuskabinet toetada otsustas ning mis seni kandsid märget “asutusesiseseks kasutamiseks”.

Ei komisjoni tööd juhtinud Jürgen Ligi ega ka sotsiaaldemokraadist komisjoni liige Eiki Nestor tundnud esimese hooga osa tabelis olevaid numbreid ära.

Ligi selgitas, et töörühma mustandites olid rahanumbriteks esialgsed hinnangud, mis pandi paberile orientiirina kirja.

Krokodillide komisjoni ettepanekutest puudutas suurem osa kulude vähendamist kokku enam kui 3 miljardi kroonises summas. Tulude suurendamise võimalust nähti umbes 600 miljoni kroonises summas, millest 390 miljonit oleks tulnud sõiduauto erisoodustuse ja isikliku auto ametisõitudeks kasutamise hüvitise määra tõstmisest 4000 kroonile. Riigilõivude tõstmisest on kavas kirjas 216 miljonit krooni. Justiitsministeerium on juba koostanud kohtumenetluse lõive suurendava seadusemuudatuse, millega suureneksid riigilõivutulud umbes 100 miljoni krooni võrra.

Kuludest annaks üle 1,3 miljardi krooni maha tõmmata investeeringute külmutamisega. “See on koht, kust meie olime valmis rohkem kärpima. Meie saime oma rehnutiga 2 miljardit kokku, valitsus sai 1,283,” meenutas töörühma sotsiaaldemokraadist liige Eiki Nestor.

Teine koht, kust krokodillid oleks suurema tüki hammustanud, on halduskulude vähendamine. Komisjoni ettepanek oli kärpida nende pealt 1,3 miljardit, valitsuse 8protsendiline otsus andis summaks 750 miljonit.

“Ega ma selle üle ei kurda, et valitsus täie rauaga meie ettepanekuid ei toetanud, aga kindlasti on valitsus nendes küsimustes viis korda targem kui kuus krokodilli,” muheles Nestor.

Sotsiaaltoetuste real olevale 516 miljonile ütles Nestor selgituseks, et valitsusliidu kavas oli väga palju ideid, mis nõudsid täiendavaid kulutusi, ning need tuleb raha puudusel lihtsalt edasi lükata.

Edasi on lükatud ka peretoetuste tõus.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse 50 miljoni taga on Reformierakonna mõte panna ühendatud anumate põhimõttel töötav suletud süsteem säästurežiimile. Ligi selgitusel oli küsimus selles, millised kulud jäävad Keskkonnainvesteeringute Keskusele, millised keskkonnaministeeriumile.

Valitsuse reserv on järgmisel aastal 200 miljoni võrra kõhnem. “See on see raha, mille valitsus annab eelarvega igal aastal riigikogule kaasa ja mida riigikogu ajakirjanduse rõõmuks ühiselt jagab ehk niinimetatud katuseraha. Krokodillid tegid ettepaneku, et järgmisel aastal mingit katuseraha ei ole!”

Nestor tunnistas, eks neilgi oli keeruline leida neid kohti, kuhu käärid sisse lüüa, ning kokkuhoitud summade kõrval oli üks eesmärkidest ka raha jagamine süsteemsemaks teha.

“Lisaks sellele, et mingi summa raha jääb järele, loodame, et kõik saab ka sisuliselt paremaks,” ütles Nestor.

EELARVE

Komisjon pigistas välja 3,6 miljardit, eelarvestrateegia töörühma ettepanekud, mln kroonides

Tulude suurendamine kokku 606 mln kr

390 sõiduauto erisoodustusmaksu ja isikliku auto tööl kasutamise hüvitise määra tõstmine 4000 kroonini

216 riigilõivude tõstmine

Kulude vähendamine kokku 3011 mln kr

752 tegevuskulude vähendamine 8% võrra

50 KredEx

1238 investeeringute vähendamine

200 valitsuse reservi vähendamine

50 KIK

516 sotsiaaltoetused, sh – 412 peretoetuste määrade mittetõstmine; – 26 töötutoetuse määra tänase taseme säilitamine; – 78 koolitoetus 450 krooni enne kooli algust

125 haiglate kapitalikulude mittetoetamine

79 tervishoiuteenust osutavate asutuste kapitalikulude kompenseerimine

MIS ON MIS

7. mail pidas oma esimest nõupidamist kuuepäiseks krokodilliks ristitud valitsusliidu töörühm, et järgmise aasta riigieelarvet kärpida.

Reformierakonnast olid seal Rein Lang ja Jürgen Ligi, Isamaa ja Res Publica Liidust Mart Laar ja Helir-Valdor Seeder ning sotsiaaldemokraatidest Ivari Padar, Eiki Nestor ja Indrek Saar.

Originaalartikkel