20. detsembril esitati valitsusele Danske panga juhtumist ajendatud analüüs ja ettepanekud rahapesuvastase võitluse edasiseks tõhustamiseks, mille koostas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon.
Aruanne sisaldab finantsinspektsiooni, rahapesu andmebüroo ja prokuratuuri raporteid seoses tegevustega Danske juhtumi puhul ning õigusraamistiku, institutsionaalse võimekuse ja kohtupraktika analüüsi. Olulisema osa moodustavad ettepanekud rahapesu tõkestamise edasiseks tõhustamiseks.
Peaminister Jüri Ratas ütles, et Danske panga juhtumist on oluline riigina õppida ja esitatud aruanne aitab seda eesmärki täita. “Peame aru saama, miks ja kuidas niivõrd palju kahtlasi tehinguid toimuda sai ning kuidas seda edaspidi ära hoida. Et olla võitluses rahapesuga edukas, peavad meil olema tagatud nii toimivad reeglid kui nendest kinnipidamine ja piisav järelevalve. Valitsuskomisjoni ettepanekud aitavad meid selles osas kindlasti tugevamaks saada,” sõnas peaminister.
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul sisalduvad komisjoni aruandes väga praktilised ettepanekud ja tegevused, millega nii lühiajalises kui pikaajalises vaates kohe edasi saab liikuda.
“Kuigi Eesti õigusruum ja asutuste võimekus on Danske juhtumist peale oluliselt edasi arenenud, on veel palju teha, et uute rahvusvaheliste riskidega edukalt toime tulla,” selgitas Tõniste. “Näiteks peame arvestama digilahenduste levikuga, samuti vajaks ülevaatamist rahapesu definitsioon, mis ei toimi võõrriigi mahitatud rahapesu puhul.”
Minister lisas, et Eesti strateegilise analüüsi ja seire võimekus vajab rahapesu rahvusvahelist olemust arvestades olulist täiendamist. “Samuti peab paremaks muutuma piiriülene koostöö järelevalveasutuste vahel.”
Kuna riskidega peavad kooskõlas olema ka rahapesuvastaseks võitluseks ette nähtud ressursid, tegi komisjon ettepaneku eraldada rahapesu andmebüroole ja prokuratuurile järgmiseks aastaks täiendavaid eelarvelisi vahendeid summas 500 000 eurot.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler lisas, et rahapesu tõkestamine on finantsinspektsiooni strateegiliseks prioriteediks ka järgnevail aastail. “Lahendasime Danske asja aastail 2014-2015, hiljem on järgnenud teiste kaasuste edukas käsitlemine. Jätkame finantsjärelevalvena tööd pankade ja teiste turuosaliste riskikontrollidega, et need vastaksid äririskidele,” sõnas Kessler. “Oleme sellel teemal isiklikus dialoogis kõigi pankade juhtidega. Osaleme aktiivselt nõu ja jõuga riigi töös eesmärgiga tuvastada ning kõrvaldada nõrkused rahapesu tõkestamise riiklikus süsteemis.”
Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand avaldas lootust, et pöördtõendamist võimaldav eelnõu esimesel võimalusel ka seadusena vastu võetakse.
“Nii kaua kui Eesti on osa rahvusvahelisest finantssüsteemist, jäävad alles ka katsed läbi meie pankade ja finantsasutuste raha pesta. Meie asi on riskid miinimumini viia ja keskenduda eelkõige rahapesu ennetamisele ja tõkestamisele. Pöördtõendamine annaks meie tööriistakasti ühe instrumendi juurde ja mis veel olulisem, mõjuks potentsiaalsetele rahapesijatele olulise heidutusena.”
Riigi peaprokurör Lavly Perling sõnas, et prokuratuuri jaoks on rahapesuvastane võitlus prioriteet. “Prokuratuur on viimastel aastatel oluliselt tõhustanud oma rahapesuvastase võitluse võimekust, et muuta kuritegelikul teel teenitud raha kasutamine – nii enda tarbeks kui ka uute kuritegude finantseerimiseks – võimalikult keeruliseks,” selgitas Perling. “Tänases maailmas on tegemist üha enam kuriteoliigiga, mis nõuab lisaks toimivale siseriiklikule infovahetusele ka kiiret rahvusvahelist koostööd.”
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni ülesanne on koordineerida riikliku riskihinnangu koostamist ja ajakohasena hoidmist, koostada tegevusplaan riskide maandamiseks ja kontrollida selle täitmist ning kujundada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitikat.
Komisjoni esimees on rahandusminister ja aseesimees rahandusministeeriumi kantsler. Komisjoni kuuluvad sidusvaldkondade eest vastutavate ministeeriumide kantslerid, rahapesu andmebüroo, Eesti Panga ja finantsinspektsiooni esindajad ning teiste asjaomaste ametite ja valitsusasutuste esindajad, kokku on komisjonis 14 liiget.
