Märtsi lõpul, täpsemalt 29.03.2023, tuli Euroopa Komisjon välja direktiivi ettepanekuga, millega lihtsustatakse Euroopa Liidu äriühinguõigust puudutavas asjaajamises digivahendite ja -menetluste laialdasemat kasutamist.

Euroopa Komisjon loodab selle abil nii hõlbustada äriühingute piiriülest tegevust kui suurendada ettevõtluse läbipaistvust ja usaldusväärsust, vähendades bürokraatiat ja tehes rohkem teavet äriühingute kohta Euroopa Liidu tasandil avalikult kättesaadavaks. Seda kohaldatakse ligikaudu 16 miljoni piiratud vastutusega äriühingu ja 2 miljoni usaldusühingu suhtes.

Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine

Bürokraatia vähendamiseks ja piiriüleselt tegutsevate ettevõtete halduskoormuse kergendamiseks on direktiivi ettepanekus ette nähtud järgmised meetmed:

• ühekordsuse põhimõte, mille kohaselt ei pea äriühingud teises liikmesriigis filiaali või uue äriühingu asutamisel teavet uuesti esitama. Asjakohast teavet saab vahetada ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu.
• Euroopa Liidu äriühingu tõend, mis sisaldab põhiteavet äriühingute kohta ja mis on tasuta kättesaadav kõigis Euroopa Liidu keeltes.
• Mitmekeelne standardvorm Euroopa Liidu digitaalse volikirja jaoks, mis lubab isikul esindada äriühingut teises liikmesriigis.
• Formaalsuste kaotamine – kaotatakse vajadus apostilli ja äriühingu dokumentide kinnitatud tõlgete järele.

Hinnangutes, kui palju need väljapakutud meetmed halduskoormust vähendavad, on Euroopa Komisjon üpris optimistlik, leides, et tänu halduskorra lihtsustamisele, sealhulgas ühekordsuse põhimõtte kohaldamisele, apostilli kaotamisele ja Euroopa Liidu ettevõtte tunnistuse kasutuselevõtmisele, on äriühingute kasu ligikaudu 437 miljonit eurot aastas (kokku üle Euroopa Liidu).

Läbipaistvuse ja usalduse suurendamiseks piiriüleses ettevõtluses, suurendatakse äriühingute kohta käiva teabe kättesaadavust Euroopa Liidu tasandil ning kõrvaldatakse haldustõkked sellise teabe piiriüleselt kasutamiselt nii äriühingute endi kui ka ametiasutuste jaoks.

Direktiivis on seatud järgmised eesmärgid:

• tagada, et investoritele, krediidiandjatele, tarbijatele ja ametiasutustele oluline teave äriühingute kohta on ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi (BRIS) kaudu Euroopa Liidu tasandil avalikult kättesaadav. Selle avalikult kättesaadava olulise teabe alla kuuluvad:
  • usaldusühingud,
  • kontsernid,
  • ühe osanikuga äriühingute üksikaktsionärid,
  • juhatuse asukoht ja äriühingute peamine tegevuskoht,
  • Euroopa Liidu-väliste äriühingute Euroopa Liidu filiaalid;
• lihtsustada Euroopa Liidus teabe otsimist äriühingute kohta, võimaldades otsingut ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu ja samal ajal kahe teise Euroopa Liidu süsteemi kaudu, mis ühendavad omavahel vastavalt liikmesriikide tegelike kasusaajate registreid ja maksejõuetusregistreid;
• tagada, et äriregistrites sisalduvad andmed on täpsed, usaldusväärsed ja ajakohased. Näiteks kehtestatakse kõigis liikmesriikides kohustus kontrollida äriühingu kohta käivat teavet enne selle kandmist äriregistritesse.

Üldisemalt edendatakse ettepanekuga äriühinguid käsitleva teabe vahetuses äriühingute, äriregistrite ja ametiasutuste vahel nn vaikimisi digitaalseid lahendusi. Ettepanek tugineb ka usaldusteenuste kasutamisele. Selle kõige koosmõjus peaks tulevikus teabe otsimine Euroopa Liidu äriühingute kohta olema lihtsam ja kiirem. Samuti eeldab Euroopa Komisjon, et algatus suurendab usaldust ettevõtluskeskkonna vastu eelkõige parandades äriühinguid käsitleva teabe usaldusväärsust äriregistrites kogu Euroopa Liidus, seega ka piiriülestes olukordades.

Ettepanekus nõutakse, et liikmesriigid tagaksid, et: asutamisdokumentide halduslik või kohtulik kontroll, samuti seaduslikkuse kontroll, toimub uute äriühingute asutamisel ja nende dokumentide muutmise korral; äriühinguid käsitleva teabe ühtne kontroll (nt äriühingu nime, tegevuse seaduslikkuse kontrollimine) viiakse läbi enne teabe äriregistrisse kandmist.

Teiseks tagatakse ettepanekuga, et äriühinguid käsitlev teave äriregistrites on ajakohane. Äriühingutel tuleb ajakohastada õigeaegselt oma teave äriregistrites ja kinnitada kord aastas, et teave on ajakohane. Äriregistritel tuleb teha äriühingutelt saadud uus teave võimalikult kiiresti avalikult kättesaadavaks. Liikmesriikidel tuleb tagada sanktsioonide kohaldamine juhul, kui äriühingud ei esita teavet või esitavad seda äriregistritele hilinemisega.

Edasised sammud

Nüüd järgneb seadusandlik tavamenetlus, milles ettepanekut hakkavad arutama Euroopa Parlament ja nõukogu. Ja toimuvad konsultatsioonid liikmesriikides. Ettepaneku kohaselt on liikmesriikidel direktiivi vastuvõtmise korral aega kaks aastat, et see siseriiklikku õigusesse üle võtta.

• Ettepanek võtta vastu direktiiv, millega laiendatakse ja ajakohastatakse digivahendite ja -menetluste kasutamist Euroopa Liidu äriühinguõiguses
• Lisa – Ettepanek võtta vastu direktiiv, millega laiendatakse ja ajakohastatakse digivahendite ja -menetluste kasutamist Euroopa Liidu äriühinguõiguses