Äriregistri andmetel on hetkel Eesti isikutel kehtivaid äri- ja ettevõtluskeelde kokku 304, neist ärikeeldusid on kokku 298 ning ettevõtluskeeld on kuuel inimesel.

Ühel isikul on ärikeeld peatatud.

Äriregistri äri- ja ettevõtluskeeldusid puudutavas tabelis on osad nimed korduvad, kuna osad isikud on seal eraldi välja toodud erinevate äriühingute kaudu, selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv BNS-ile.

Ärikeeld tuleneb pankrotiseadusest ja see keelab võlgnikul olla kuni ärikeelu lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Reeglina kehtib ärikeeld kuni pankrotimenetluse lõpuni, kuid teatud juhtudel võib ärikeeld kesta ka pärast pankrotimenetluse lõppu kolm aastat.

Ettevõtluskeeld on sätestatud karistusseadustikus ja tegemist on füüsilisele isikule kohaldatava lisakaristusega, mille eesmärgiks on keelata karistatul kohtu poolt määratud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist või muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises.

Ärikeelu- ja ettevõtluskeelu peamine vahe selles, et ärikeeld on tsiviilne tõkend, mis peaks ära hoidma pankrotimenetlusega soetud isiku või füüsilisest isikust pankrotivõlgnik ise võimaluse kahjustada täiendava tegevusega pankrotimenetluse jooksul ja pärast pankrotimenetluse lõppu enda ja võlausaldajate huve. Ettevõtluskeelu eesmärk on karistada isikut toime pandud rikkumise eest.