Ettevõtete kogukasum oli teisel kvartalil aastatagusega võrreldes 5% võrra väiksem. Kuna ettevõtete arvu juurdekasv on käesoleval aastal aeglustunud, siis ettevõtte kohta vähenes kogukasum isegi 9%. Kõige suurem osakaal kogukasumis on hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse ettevõtetel. Nende kahe tegevusala ettevõtete kasum moodustab ligikaudu poole Eesti ettevõtete kogukasumist. Töötlevas tööstuses on viimastel kvartalitel suurima kasumiga puidu- ja elektroonikatööstuse ettevõtted. Hulgi- ja jaekaubanduses panustavad põhiosa kasumitest aga hulgikaubandusettevõtted.
Ettevõtete kogukasumi vähenemist mõjutas kõige enam töötleva tööstuse ja transpordisektori ettevõtete kasumi vähenemine, vastavalt 19% ja 25%. Transpordisektori kasum vähenes eelkõige veetranspordi ettevõtete üha suureneva kahjumi tõttu. Õhutranspordiettevõtted on kahjumiga töötanud juba 11 kvartalit järjest. ITK sektori ettevõtete kasum vähenes juba neljandat kvartalit järjest, kusjuures infoalase tegevuse ettevõtted (andmetöötlus, veebiportaalid, uudisteagentuurid) ning kino- ja telesaadete tootmis- ja levitamisettevõtted olid kahjumis. Positiivselt panustasid ettevõtete kogukasumitesse kõige enam aga mäetööstuse, energeetika, kinnisvara ning hulgi- ja jaekaubandusettevõtete suurenenud kasumid.
Ettevõtete kogurentaablus (ehk kogukasumi osatähtsus müügitulus) teisel kvartalil küll sesoonsete tegurite tõttu paranes, kuid jäi siiski madalamaks, kui eelmisel ja ka üle-eelmisel aastal samal ajal. Ühest küljest on töötleva tööstuse, transpordi ja ITK sektori ettevõtete rentaablus halvenenud, kuid mäetööstuses ja energeetikas on see oluliselt paranenud.
Ettevõtete kulud on alates eelmise aasta neljandast kvartalist kasvanud müügitulust kiiremini, mis on aeglustanud kasumite kasvu ning teisel kvartalil neid ka vähendanud. Eriti tuleks siin välja tuua ITK sektori, haldus- ja abitegevuse (rendiettevõtted, reisibürood, turvateenused jms) ja töötleva tööstuse ettevõtete kiiremini kasvanud kulud. Viimasel neljal kvartalil kiirenenud palgakasv ei ole ettevõtete jaoks tööjõukulusid oluliselt koormavaks muutnud. Tööjõukulud on viimase 3 aasta jooksul püsinud ettevõtete kogukuludes 11-12% ning müügitulus 11% piires, kusjuures käesoleval aastal on tööjõukulude kasv isegi mõnevõrra aeglustunud. Kõige suurem tööjõukulude osakaal kogukuludes on tervishoiusektoris, kus need moodustavad püsivalt üle 50% tervishoiuettevõtete kogukuludest. Põhimõtteliselt on teenustesektor väga tööjõumahukas, mistõttu on ka tööjõukulude osakaal nendes ettevõtetes väga suur. Seevastu, näiteks hulgikaubanduse ja energeetikasektori ettevõtetes moodustavad tööjõukulud vastavalt vaid 4% ja 6%.
Tööjõu tootlikkuse kasv on Eesti ettevõtetes järk-järgult aeglustunud. Kui näiteks 2011. aasta esimesel poolaastal kasvas tööjõu tootlikkus 22%, siis selle aasta teisel kvartalil tootlikkuse kasv pidurdus. Kui ettevõtete tootlikkus töötaja kohta oli teisel kvartalil keskmiselt 5400 eurot, siis suurima tootlikkusega olid energeetikasektori ettevõtted, kus tootlikkus oli ligikaudu 3 korda üle keskmise. Kõige väiksema tootlikkusega on aga majutus- ja toitlustusettevõtted, kus tootlikkus piirdub vaid 2800 euroga hõivatu kohta.
Vaatamata sellele, et ettevõtete tööjõukulud on käesoleval aastal isegi veidi aeglustunud, halvendab samal ajal üha nõrgem tootlikkuse kasv ettevõtete kulupõhist konkurentsivõimet. Nii on see toimunud ka töötleva tööstuse ettevõtetes, kus kasumid on juba vähenenud. Kulupõhise konkurentsivõime parandamiseks on ettevõtetel põhimõtteliselt kaks võimalust – kas leppida väiksema kasumiga ja jätta müügihinnad muutmata või korrigeerida hindu kasumi hoidmiseks.
Koos kasumite kahanemisega vähenesid teisel kvartalil ka ettevõtete investeeringud (jooksevhindades -8%). Investeeringud aeglustusid järsult juba esimesel kvartalil. Kõige enam investeerivad energeetikasektori, töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning põllu- ja metsamajandusettevõtted. Samas, kui energeetika ettevõtete investeeringud kasvasid 49%, siis näiteks töötleva tööstuse ettevõtete investeeringud vähenesid aastases võrdluses ligikaudu 30%. Investeeringute vähenemist peegeldab ka ettevõtete laenujäägi kasvu aeglustumine. Ettevõtete investeerimisaktiivsust mõjutas teisel kvartalil ühest küljest ebakindlus nõudluse paranemise suhtes, teisest küljest aga jätkuvalt suhteliselt suur vaba tootmisvõimsus, mis tekkis juba 2011. aastal suurte investeeringutega tootmisvahenditesse.
Kokkuvõtteks. Ettevõtete kasumid on käesoleva aasta esimesel poolel vähenenud. Üha suurenev palgasurve ei ole küll veel tööjõukulusid oluliselt suurendanud, kuid koos tootlikkuse kasvu pidurdumisega on üha kiiremini kasvamas tööjõu ühikukulud, mis võivad halvendada ettevõtete konkurentsivõimet ja/või hakata survestama hindasid. Välisnõudluse paranemine annab eelkõige just töötleva tööstuse ettevõtetele võimalusi käibe suurendamiseks. Ettevõtete investeerimine muutub aktiivsemaks koos kindlustunde paranemise ning käibe ja tellimuste kasvuga.
