Kaubandus-tööstuskoja ettevõtjate seas tehtud küsitlus näitab, et ettevõtjate hinnang ümbrikupalga osakaalu kohta oma sektoris on võrreldes aastatagusega kahanenud. Samuti hindavad ettevõtjad, et pisut on vähenenud ka töötasu täielikult n-ö mustalt saavate töötajate osakaal.
Vastupidiselt eelmiste küsitluste trendile on sel sügisel suurenenud nende vastajate osakaal, kes hindavad enda sektori ettevõtete poolt makstud ümbrikupalga osakaalu madalamalt. Peaaegu pooled ettevõtjad hindavad ümbrikupalga osakaaluks kuni viis protsenti ning pea viiendik ettevõtjatest hindavad ümbrikupalga osakaaluks oma sektoris 6-10 protsenti.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on viimase küsitluse tulemusi vaadates positiivne, et üha tugevnev palgasurve ei ole siiski toonud kaasa olulist ümbrikupalkade maksmise kasvu. “Kuigi ümbrikupalkade olukord on jätkuvalt murettekitav ja kasvav palgasurve sunnib ausaid ettevõtjaid veelgi rohkem pingutama on hea näha, et kergelt ei pöörduta ebaausate võtete poole, kuigi surve on tugev,” sõnas Palts ning rõhutas, et tagada jätkuvalt hea maksulaekumine ja aus konkurents, tuleb maksuhalduril koos turuosalistega järjepidevalt mõelda uutele lahendustele nii kontrollis kui ka muudes preventiivsetes meetmetes ning seadusandjal analüüsida, kuidas maksusüsteemi ausa maksude maksmise abil motiveerida.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on amet võtnud koostöö ettevõtjatega ja infovahetuse fookusesse seoses ümbrikupalga järelevalvega riigihankeobjektidel. “Riigihangete kahe miljardi suurusest aastasest mahust moodustavad ehitushanked tervelt kolmandiku, kuid veel hiljutised kontrollid näitasid, et seitse protsenti riigihankeobjektidel töötanud ehitajatest olid registreerimata ehk said töötasu täies mahus n-ö mustalt,” ütles Reitmann.
“Riigihangetel on oluline roll majanduses ja hangete korraldamise kaudu saab mõjutada ausat konkurentsi. Meie soov on, et riigi raha ei jõuaks maksureegleid mittejärgiva ettevõtjani ja selles on oluline roll kõikidel asutustel, kes riigihankeid korraldavad. Seetõttu on meil väga hea meel, et ühe suurima tellijana on Elektrilevi just selliseid põhimõtteid oma hangetes rakendamas,” märkis Reitmann.
Elektrilevi võrguehituse valdkonnajuhi Kristo Külljastineni sõnul teeb Elektrilevi suure osa töid koostöös partneritega, sõlmides keskmiselt kolm riigihankelepingut igal tööpäeval. Külljastinen rõhutas, et Elektrilevi jaoks on väga oluline, et kvaliteet oleks tagatud nii võrgutööde tegemisel kui ka kliendisuhtluses, samuti tööohutuse jälgimisel. “Meie kogemus näitab, et ettevõtted, kes kohtlevad töötajaid ausalt ja maksavad makse, on usaldusväärsemad ka muus asjaajamises. Seetõttu oleme rakendamas kõikidesse oma lepingutesse tingimust, et partnerettevõte maksab töötasudena vähemalt 70% oma tegevusvaldkonna keskmisest,” ütles Külljastinen.
Kaubanduskoda korraldab oma liikmete seas ümbrikupalkade teemalist küsitlust 2014. aastast. Uuringutulemuste kokkuvõttega saate tutvuda siin.
