Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tellitud ja Tartu Ülikooli läbiviidud uuringust selgub, et Eesti on otseste välisinvesteeringute kaasamisel elaniku kohta lähiriikide seas esirinnas ning enamik välisinvestoreid on Eestisse tehtud investeeringuga rahul; peamiseks kitsaskohaks peetakse tööjõuturul vabade spetsialistide puudumist ja nende vähest pealekasvu.

Kitsaskohtadena tõid välisinvestorid välja ka maksupoliitika ning kutseharidussüsteemi nõrkuse, teatas EAS. Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori akadeemik Urmas Varblase sõnul on kvalifitseeritud tööjõud ettevõtete suurim vara ja selle tööjõu ebapiisavus suurim probleem.

“Sobiliku tööjõu pakkumise suurendamiseks on kaks poolt – ühelt poolt läbi mõelda, milliseid muutusi on vaja teha, et Eestis olemasolev tööjõud vastaks paremini ettevõtete vajadustele ning teine pool on välisspetsialistide teadlik kaasamine,” ütles Varblane pressiteates.

Kvalifitseeritud tööjõu puudus on EAS-i teatel probleem ka mujal lääneriikides, mistõttu otsivad ettevõtted jätkuvalt võimalusi automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks. “Välistalendi kaasamisel aitab EAS-i Work in Estonia programm ning pakume erinevaid toetusi ja teenuseid, mis aitavad ettevõttel oma tegevust digitaliseerida,” märkis EAS-i juht Peeter Raudsepp.

Eesti on olnud EAS-i teatel senini edukas välisinvesteeringute kaasamisel oma majandusse ning välisosalusega ettevõtetel on väga oluline roll Eesti majanduses.

“Eesti on pidevas konkurentsis teiste riikidega investeeringute pärast – see on ka põhjus, miks on vaja ettevõtluskeskkonda parendada. Teisalt on välisinvestorid meie majanduskeskkonna kanaarilinnud – kui välisinvesteeringute sissevool hakkab vähenema, viitab see tihtipeale majanduskeskkonna halvenemisele, mistõttu väheneb ka kohalike ettevõtete konkurentsivõime,” kommenteeris EAS-i juht.

Raudsepa sõnul aitas EAS-i välisinvesteeringute keskus möödunud aastal Eestisse tuua 160 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid.

Uuringu läbiviijad soovitavad Eesti investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks läbi mõelda riigi pikaajaline arenguvisioon. “Senine narratiiv on olnud eelkõige seotud infotehnoloogiaga, kuid koos kliimateema aktuaalsemaks muutumisega kasvab järjest bioressursside tähtsus, loodusvarade nutikas rakendamine ja rohetehnoloogiate arendamine – see võiks olla Eesti kuvandis senisest palju tähtsamal kohal, mis tähendaks vastavate valdkondade kompetentside ja teadmuskeskuste oluliselt suuremat arendamist,” märkis Varblane.

Praeguseks on Eesti jõudnud tasemele, kus algab valikuline lähenemine välisinvestoritesse – uuringu läbiviijate hinnangul peaks välisinvestorite valikuprintsiibid regiooniti erinema.

EAS-i välisinvesteeringute keskuse direktor Kaspar Korki sõnul toetab uuring nende senist tegevust ning välisinvesteeringute maandamisel on EAS pidanud silmas, et Harjumaale ja Tartusse maandada eelkõige kõrge teadmusmahukuse ja kõrge digitaliseerituse tasemega välisinvesteeringuid, Ida-Virumaal tööjõumahukamaid välisinvesteeringuid fookusega töötleval tööstusel ja energeetikal ning mujal Eestis välisinvesteeringuid, mis on suunatud peamiselt olemasoleva bioressursi senisest paremale väärindamisele, rakendades uusi tehnoloogilisi lahendusi ja ärimudeleid.

2019. aastal kavandatud investeerimisprojektidest 10 protsenti on tühistatud ja 25 protsenti edasi lükatud. Välisinvesteeringute keskuse direktori sõnul kehtib välisinvestorite puhul nii-öelda oma silm on kuningas ütlus ning EAS näeb ka oma töös, et reisipiirangute ja ebakindlate olude tõttu on paljud uued välisinvestorid oma tegevuse hetkel pausile pannud.

Rohkemate investeeringute maandamiseks väljaspool suurlinnu on uuringu kohaselt vaja täiendavaid meetmeid regionaalarengu toetamiseks, nagu näiteks kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine ja ettevõtluse arendamisse panustamine, maksusoodustused ja toetusmeetmed uutele suurinvesteeringutele, mis tehakse regioonidesse.

Väliskapitalil olevad ettevõtted on väga märkimisväärne osa Eesti majandusest ning olulisteks tööandjateks just väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid. Eesti majanduses tervikuna andsid välisomandis olevad ettevõtted statistikaameti andmetel 20 ja enama töötajaga ettevõtete seas 2018. aastal 41 protsenti käibest, 37 protsenti tööhõivest ja 55 protsenti ekspordist.

Uuringu eesmärk oli hinnata välisinvestorite rolli Eesti majanduses ja motivatsiooni Eestisse investeerimisel, selgitada välisinvesteeringute mõju Eesti majandusele ning esitada kriteeriumid, mille alusel välisinvesteeringute kaasamist sihistada ning soodustada. Uuringu raames tehti intervjuud 80 Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtte juhiga ning välisosalusega ettevõtete hulgas viidi läbi veebipõhine küsitlus, kus osales 117 vastajat.

Uuringu tellis EAS koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuriga. Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli majandusteaduskonna töörühm, kuhu kuulusid Urmas Varblane, Uku Varblane, Kristjan Pulk, Tiia Vissak ning Oliver Lukason.

Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Täismahus uuring SIIN.