Ärisektori asutusi kontrollib Keeleamet neile laekunud kaebuste alusel. Kui ettevõte võtab tööle Ukrainast saabunud eesti keelt mitteoskava teenindaja või töötaja, tuleb eestikeelne teave ja teenindamine tagada töökorralduslike meetmetega, sest tarbijal on sõltumata töötaja rahvusest või staatusest õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele.
Töökorralduslikud meetmed tähendavad, et eestikeelse kliendisuhtluse tagamiseks peab kaupluse müügisaalis või muus kohas, kus klientidega vahetult suheldakse, olema alati eesti keelt valdav kolleeg, kes vajadusel Ukrainast saabunud teenindajat aitab ja toetab.
Sõltuvalt asutuse töö eripärast võib abiks olla telefoni teel pakutav eestikeelne klienditugi, võimalikult palju klienditeavet tuleb teha eesti keeles kättesaadavaks kirjalikult.
Ka tõlkerakenduste kasutamine võiks tulla kõne alla, kui mõni selline reaalses suhtlusolukorras kasutatav rakendus oleks olemas. Keeleamet ei ole oma senises praktikas kohanud juhtumeid, kus välispäritolu teenindajal oleks abi olnud Google tõlkijast või muust sarnasest rakendusest. Inimest aitab kõige paremini teine inimene.
Kohe töösuhte alguses tuleks sõjapõgenikest töötajatele ette valmistada lühike, paarikümnest kuni sajast sõnast ja väljendist koosnev põhisõnastik, mis sisaldab klienditeeninduses vajalikke viisakusväljendeid ja muid kliendisuhtluses olulisi sõnu.
Oluline on tähelepanu pöörata teeninduskultuurile, sest mitte alati ei ole Keeleametile laekunud kaebuse peamiseks põhjuseks keeleoskuse puudumine, vaid teeninduskultuuri puudumine. Töötajale tuleb selgitada, kuidas viisakalt kliendi poole pöörduda, kuidas kiiresti kedagi appi kutsuda ja kuidas suunata klient talle vajaliku eestikeelse teabe allika juurde.
Kui sellise töötaja kohta peaks Keeleametile laekuma kaebus, peab tööandja olema valmis jagama meiega teavet isiku staatuse kohta, kuna Ukraina kriisi olukorras võivad erikohtlemise osaliseks saada vaid sõjapõgenikest töötajad. Keeleamet soovib lahendada sellised kliendikaebused võimalikult paindlikult ning nõustada sõjapõgenikest töötajaid keeleõppevõimaluste leidmisel.
Kõik töökollektiivid, kuhu asub tööle Ukraina sõjapõgenikke, võiksid neid toetada eesti keele õppimisel. Keelekümblus ei ole raketiteadus – sajandeid on keelt õpitud tegelikes suhtlussituatsioonides, mida elu meile iga päev pakub. Motiveeritud inimene omandab elementaarse suhtlusoskuse juba paari kuuga.
Keeleamet loodab, et kohutavad sündmused Ukrainas lõpevad kiiresti ning inimestel on võimalik peagi koju tagasi pöörduda. Kui aga aja möödudes selgub, et sõjapõgenikust töötajal tuleb jääda Eestisse pikemaks ajaks, näiteks mitmeks aastaks, ootame ka tööandjalt initsiatiivi, et tagada et nende töötajate nõutaval tasemel eesti keele oskus.
Kui asutus soovib ise Ukraina sõjapõgenikele keelekursusi korraldada, oleks mõistlik enne konsulteerida Keeleametiga, et leida selleks kõige sobivam koolitaja. Keelekoolituste kohta leiab teavet ka Integratsiooni Sihtasutusest ning ka riigil on plaanis toetada Ukraina sõjapõgenike keeleõpet
