Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega täiendavalt ühtlustatakse Eesti konkurentsiõigust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga luuakse eraldi järelevalvemenetlus ja antakse võimalus konkurentsialaste rikkumiste toimepanijaid antud valdkonnas vajadusel jõulisemalt karistada.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul võidavad ausast konkurentsist kõik, tarbijatest ettevõteteni. “Ausa konkurentsi hüved tarbijatele on madalamad hinnad, toodete ja teenuste parem kvaliteet ja sortiment aga oluline on ka ettevõtjate pidev soov areneda, mis veab innovatsiooni ja üldist majanduslikku arengut,” sõnas ta.

Eelnõu alusel võetakse Eesti õigusesse üle nn ECN+ direktiiv, mille laiem eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele vajalikud ressursid ja volitused ning tagada nende sõltumatus, et tulemuslikult tagada konkurentsinormide täitmine ja siseturu nõuetekohane toimimine.

“Konkurentsi valdkonnas on Euroopa Liidu üleselt aru saadud, et ei piisa enam üksnes liikmesriikide senistest eriilmelistest lahendustest, vaid ühtse eesmärgi saavutamise viis peab olema liidu üleselt võimalikult ühetaoline,” selgitas justiitsminister seaduse tagamaid.

Uus menetlusliik – konkurentsijärelevalvemenetlus hakkabki asendama seni meil konkurentsireeglite täitmise tagamisel rakendatud nelja erinevat menetlust – sõltuvalt keelatud teo olemusest, selle toimepanemise vältamisest ning toimepanija isikust kas riiklikku järelevalvet või haldusjärelevalvet ning väärteomenetlust või kriminaalmenetlust.

Sisuliselt on tegemist hübriidmenetlusega, mis annab eesmärgi saavutamiseks senisest suurema paindlikkuse, sh lihtsustab otsuseni jõudmist ja võimaldab nii vältavat keelatud teo toimepanemist lõpetada kui ka keelatud teo toimepanemise eest karistada. Seetõttu on oluline, et ühtegi isikut ei jäetaks ilma kaitsest, näiteks süütuse presumptsioon, mis peab kaasnema süüstava menetlusega.

Direktiivist tulenevalt võimaldatakse Konkurentsiametil kohaldada haldustrahve ja sunniraha määrades, mis sõltuvad ettevõtjate üleilmsest käibest. Millisel moel erinevatele rikkumistele tulevikus reageeritaks, sõltub muu hulgas rikkumise raskusest, rikkuja koostööst järelevalveasutusega ja tema valmidusest probleem lahendada.

“Kindlasti ei järgne trahv automaatselt igale rikkumisele, vaid selle vajadus selgub õigusriigile kohaselt menetluse käigus ja alati säilib õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse,” lisas Lauri.

Kavandatud muudatused mõjutavad lisaks Konkurentsiameti tegevusele ka halduskohtute, politsei ja prokuratuuri tegevust. ECN+ direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 4. veebruar 2021, eelnõuga on ette nähtud muudatuste jõustumine 2022. aasta keskel.