Suure tõenäosusega on mitmed meist kas oma mõttes või sõnadega tunnistanud, et ma ei viitsi tööle minna. Selle põhjuseks võib olla lihtsalt füüsiline väsimus. Vahel aga inimlik tüdimus. Tüdimus reeglitest ja rutiinist.
Töötaja on oluliselt efektiivsem ning rahulolevam, kui ta saab võimaluse korral valida oma tööaega ja töökohta. Traditsioonilist töösuhet reguleerivad reeglid on selgelt nn tehnoloogiaajastust maha jäänud. Vähemalt osa reegleid tuleks muuta paindlikumaks. Inimestele tuleb anda suuremad valikud, kuidas kokkulepitud tööd teha.
Oma ettevõte?
Tööelus vabaduse saamise üheks võimaluseks on alustada ettevõtlusega ja teha tööd või osutada teenust oma ettevõtte kaudu. Sellistest edulugudest puudust ei tule ja see on kahtlemata üks võimalikest variantidest. Äriühingu asutamine on lihtne ja siin ei tasu kohe mõelda nn OÜtamise peale. Äriühingu kaudu teenuse osutamine saab olla ka õiguspärane. Kui kokkulepitud tellimus ja teenus on selgelt poolte vahel reguleeritud, võidavad sellest mõlemad pooled.
Samas on endiselt inimesi, kes soovivad töötada kellegi alluvuses. Kõiki töid ei ole võimalik teha ettevõtluse vormis – näiteks ei saa haigla õde täna müüa enda teenuseid oma ettevõtte kaudu. Küll aga saab seda teha näiteks tarkvaraarendaja, raamatupidaja, turundusspetsialist, projektijuht jne.
Erinevate olukordade lahendamiseks on erinevad võimalused ka täna. Kuna osa inimesi hindavad vabadust ja iseseisvust, on käsundusleping või töövõtuleping teatud juhtudel tavapärase töölepingu heaks alternatiiviks. Projekti või üritust saab korraldada ka distantsilt.
Olenevalt töö iseloomust saab range kellast kellani tööaja alternatiivina kasutada ka kaugtööd. Siinkohal on oluline, et kui töötaja täidab töökohustusi väljaspool tööandja asukohta, on oluline kokku leppida erinevates olulistes küsimustes: eelkõige tööajas, e-teenuste turvalisuses, ärisaladuse ja konkurentsikeelu hoidmises, varalises vastutuses, tööohutuses jne. Kasvõi nädalas üks päev kaugtööna võib “mitte viitsimise” protsenti oluliselt vähendada.
Paindlikumad töösuhted!
Avatud tööaeg
Paratamatult ei kao klassikaline töölepinguline suhe ja naiivne oleks eeldada, et vastavaid direktiive kardinaalselt muudetakse. Siiski võiks riiklikul tasandil teha muudatusi, mis soodustaksid paindlikku töötamist. Sellest võidavad nii töötajad kui tööandjad.
Töölepingulises suhtes võiksid tööandja ja töötaja olla vabad kokku leppima avatud tööajas. See tähendab, et puuduks kohustus garanteerida töötajale kindel tööajanorm. Töötasu makstaks tegelikult töötatud tundide eest ehk töötaja peaks arvestama, et töötunde oleks vastavalt töömahule ning töötasu makstakse tegelike tundide eest. Tööandjal puuduks kohustus tasuda töötajale aja eest, mil tööd ei ole anda. See annaks mõlemale poolele vabaduse organiseerida oma tegemisi. Selline töösuhte vorm kehtiks vaid poolte kokkuleppel ning ei välistaks samal ajal traditsioonilise tööaja normiga töösuhet. Vastav kokkulepe peab olema selge ning poolte õigused ja kohustused ning vastutus täpselt reguleeritud. Tõenäoliselt võidavad sellisest kokkuleppest mõlemad pooled.
Lühiajalised tööd töövõtja vastutusel
Praeguses ärikeskkonnas ei ole lühiajaliste tööde tegemiseks mõistlik kulutada aega töötajate värbamisele. Selleks ajaks kui sobiv töötaja leitakse ning leping sõlmitakse on vajadus ammu möödas. Praegu saab selliste tööde tegemiseks kasutada portaale, mis tööandja ja tööotsija kokku viivad. Sellist lühiajalist töösuhet ei peaks automaatselt käsitlema töölepingulise suhtena vaid käsundussuhtena, kus töövõtja vastutab oma tegevuse eest. Töövõtja teab, et võtab endale vastutuse muu hulgas töötervishoiu ja tööohutuse eest. Kõnealuse töösuhte pikkus võiks olla näiteks kuni kaks nädalat. Töölepingud, mida seadus lubab sõlmida oma kestvuse tõttu suuliselt, võiksid olla käsitletavad hoopis teenuse osutamisena käsunduslepingu alusel. Näiteks, kui bussiettevõttel on vaja buss ära koristada, milleks kulub umbes kaks tundi, tuleb selleks praegu sõlmida tähtajaline tööleping, viia läbi põhjalik ohutusalane juhendamine, arvestada töötajale puhkusehüvitist jne. Töö tegemiseks kuluv aeg ja töötaja töölevõtmisele ning töösuhte lõpetamisele kuluv aeg ei ole proportsioonis.
Uus kolleeg tehisintellekt
Tehisintellekt, mis lähitulevikus teatud tööd meie eest ära teeb, viitsib tööd teha nii kaua kui tema aku on laetud. Seega ei pea tulevikus tööandja kartma tüdinenud ja väsinud tehisintellekti – robot viitsib, ta ei tüdi ja vastavalt programmile alati naeratab. Tema tööaeg ei ole piiratud direktiividega vaid aku võimsusega. Selle peale tasub mõelda!
