1. kuni 7. detsembrini saavad sealiha- ja piimatootjad taotleda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust kogusummas 5,5 miljonit eurot. Lisaks taotles maaeluministeerium nii maksu- ja tolliametilt kui ka pankadelt vastutulekut ettevõtjatele keerulise olukorra leevendamiseks.
“Läbisime erakorralise toetuse maksmisega seotud ettevalmistused võimalikult kiiresti ja saame täna taotlusvooru avades teha järgmise sammu, et suunata vajalik abi seakasvatajate ja piimatootjateni. Tegu on sektoritega, mis on kokkuostuhindade kõikumise, ostusöödakulude suure osakaalu ja hindade tõusu tõttu praegu enim pihta saanud,” lausus maaeluminister Urmas Kruuse. “Samuti pöördusime maksu- ja tolliameti ning pankade poole palvega leida lahendusi ettevõtjatele keerulise olukorra leevendamiseks, et vähendada COVID-19 puhangu mõju riigi toiduga isevarustatuse võimele ja ettevõtjate jätkusuutlikkusele.”
Maaeluministri sõnul edastati maksu- ja tolliametile palve peatada seakasvatussektori ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamine võimalusel tagasiulatuvalt selle aasta algusest. Lisaks palutakse kaaluda võimalusi seakasvatussektori ettevõtete maksuvõlgade ajatamisel ja intressi arvestamisel.
Pöördumises pankade poole näeb maaeluministeerium võimalusi olukorrast väljatulekul erasektori kokkulepetes. “Sektori soov on leida võimalusi pangalaene ajatada, mida palusime pankadel võimaluste piires arvestada,” tõdes Urmas Kruuse. “Erakorralise toetuse eraldamisega on riik andnud sõnumi, et toidu tootmise ja varustuskindluse näol on tegu strateegilise valdkonnaga. Samas vajame kriisiolukordades kõigi poolte mõistvat suhtumist ja soovi lahendusi leida,” lisas maaeluminister.
Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille alusel antava toetuse piirmäära põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta tõsteti hiljuti 290 000 euroni. Seejuures tuleb arvesse võtta erinevate abi andjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi. Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär 290 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.
Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.
Piimatõugu lehma kasvatuse eest saab toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.
Seakasvatuse eest saab toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.
Toetustaotlusi võtab vastu ja menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.
Vabariigi Valitsus eraldas oma 11. novembri istungil reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.
