Kui toetuda statistikaameti andmetele, annavad Eesti majanduses tooni väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ehk VKE-d. 2013. aastal moodustasid VKE-d (kuni 249 töötajaga firmad) 99,8% Eesti ettevõtetest ning 89% ettevõtetest oli töötajaid alla kümne. Võib arvata, et VKE-de seas on arvukalt perefirmasid, st ettevõtteid, kus äritegevusega on seotud vähemalt kaks perekonnaliiget ning enamusosalus kuulub ühele perekonnale.
Tänavu kevadel viisid KPMG ja Euroopa pereettevõtjaid ühendav organisatsioon EFB 25 Euroopa riigis, sh Balti riikides, läbi uuringu "European Family Business Barometer", et hinnata perefirmade meeleolu praeguses majandusolukorras.
Kuigi võlakriisi varjud püsivad endiselt Euroopa majanduse kohal, vaatab 75% uuringus osalenud perefirmadest tulevikku optimistlikult. Alates 2013. aasta lõpust, mil see näitaja oli 54%, on kindlustunne Euroopas märgatavalt tõusnud. Samas on üle 50 miljoni eurose käibega perefirmades kindlustunne suurem kui alla 10 miljonilise käibega ettevõtetes. Eelmise aasta teisel poolaastal kasvas perefirmade käive ja suurenes töötajate arv.
Tööjõud ning tihenev konkurents teevad muret
Muredest rääkides tõi 37% vastanuist esile tiheneva konkurentsi. Balti riikides on esikohal kasvavad tööjõukulud (44% vastanuist), muret teeb ka äge võitlus oskustööjõu pärast.
Perefirmade arvates annaksid äri kasvule suurima tõuke paindlikumad tööturu reeglid – nii arvas 35% kõigist vastanuist, Baltimaades oli samal arvamusel 26% uuringus osalenuist. Baltimaade perefirmades on aga esikohal (32% vastanuist) soov saada hõlpsam ligipääs finantseerimisele, eelkõige pangalaenudele.
Küsitletud perefirmadest 74% tegutseb välismaal, kusjuures Baltimaade perefirmadest tegutseb piiri taga tervelt 85%.
Eesmärk on tõsta kasumlikkust
Lähitulevikus soovivad perefirmad keskenduda kasumlikkuse suurendamisele, kõige vähem oluliseks peetakse aga töötajate harimist ja koolitamist. Strateegilistes plaanides mängivad olulist rolli investeeringud, mida kavandab ligi kolmveerand (Balti riikides veidi üle poole) vastanutest.
Millised on teie perefirma prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks?
|
Järgmise aasta jooksul kavandab strateegilisi muutusi 41% küsitletud perefirmadest. Ettevõtte üleandmist järgmisele põlvkonnale peetakse väga oluliseks: 26% strateegilisi muutusi kavandavatest perefirmadest plaanib järgmisele põlvkonnale üle anda juhtimise ja 20% omandi. Uus trend on aga perefirma müümine, kusjuures müüa plaanitakse pigem kolmandale isikule kui praegustele töötajatele või teistele pereliikmetele.
Euroopa perefirmadest on 41% teise või kolmanda generatsiooni käes (Balti riikides 15%). Baltimaade pereäridest 76% on pere esimese põlvkonna käes.
Uuringust selgub, et tervelt 85% perefirmasid on valmis juhte värbama väljastpoolt perekonda, siiski leidis 80% vastanuist, et kontroll peab jääma perekonnale (Baltimaades oli samal seisukohal veidi alla 2/3 vastanuist).
Perefirmade jaoks on kõige olulisem:
|
Ettevõtjatelt küsiti ka, millised on nende arvates perefirmade eelised. Uuringus osalenud pidasid oma suurimaks tugevuseks kiiret ja paindlikku otsustamist, aga palju nimetati ka sellised aspekte nagu jagatud väärtushinnangud
ja pikk perspektiiv – viimast toodi Balti riikides vähem esile kui mujal Euroopas. Töötades perefirmade juhtidega olen aru saanud, et konkreetsed ja operatiivsed otsused on perefirmade kindel eelis muude ettevõtete ees.
Probleemiks on aga sageli strateegilised muutused ja laienemine, kuna Balti riikides ei ole perefirmad tavaliselt akumuleerinud piisavalt kapitali või siis puudub visioon laienemiseks. Kokkuvõttes võib aga öelda, et Euroopa perefirmad tunnevad ennast praeguses majandusolukorras üsna kindlalt.
