Eesti Maksumaksjate Liidul on tavaks tähistada iga-aastaselt maksupööripäeva. Sel aastal saabus maksupööripäev 8. mail (128. päev). 2021. aasta maksukoormuseks kujuneb pensionisüsteemi teise samba muudatustest tulenevate erakorraliste tulude tõttu 35,0% sisemajanduse koguproduktist.

Algne riigieelarve seletuskirjas tehtud prognoos oli tagasihoidlikum, nähes eeldatavaks maksukoormuseks ette vaid 32,7% sisemajanduse koguproduktist.

Riigieelarved, nende koostamise põhimõtted, eelnõude seletuskirjad jm on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel alajaotuses “Riigieelarve ja majandusülevaated”.

Kuidas arvutatakse?

Maksupööripäev arvutatakse jooksva aasta maksukoormuse (maksutulude ja sisemajanduse koguprodukti suhe) prognoosi alusel. Maksukoormuse määra alusel jagatakse kalendriaasta kaheks osaks. Aasta alguses on päevad, mille jooksul maksumaksjad töötavad sümboolselt riigi heaks, ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale. Mida varem maksupööripäev saabus, seda väiksem oli vastaval aastal maksukoormus.

Kuna kogu arvutuskäik toimub prognooside alusel, siis tegeliku maksukoormuse selgumine aasta lõpus maksupööripäeva kuupäeva ei muuda. Küll aga võib see lihtsalt anda meile täpsustatud andmete põhjal võimaluse tagasivaatavalt fakti konstateerida.

Näiteks 2018. a oli prognooside alusel maksupööripäev 6. mail, kuid tegelik maksukoormus (mida saab hinnata vaid siis, kui aasta on läbi) osutus väiksemaks ning kui 2018. a riigieelarve seletuskirjas prognoositi maksukoormuseks 34,4%, siis 2019. a riigieelarve seletuskirjast selgub, et tegelik maksukoormus oli hoopis 33,4%, mis tähendanuks maksupööripäeva saabumist hoopis 2. mail.

2019. a prognoosi kohaselt oli maksupööripäevaks 3. mai, prognoositavaks maksukoormuseks oli 33,6% ning tegelikuks maksukoormuseks kujunes 33,1%.

2020. aastal oli maksupööripäev prognoosi kohaselt 1. mai ehk maksukoormus oli 33,2%, kuid tegelikuks maksukoormuseks kujunes 33,5%.