Augusti eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,16 miljardit eurot maksutulu. Maksutulu kasv ulatus augustis 9,2 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Kaheksa kuu eelarve täitmine ületab prognoosi, eelarve täitmise tempo on sama, mis möödunud aastal. Maksutulu tõstis augustis enim juriidilise isiku tulumaks jaotatud kasumilt.
Augustis kiirenes palgakasv, samas töökohtade langus on püsinud samal tasemel varasemate kuudega. Palgafondi kasv kiirenes augustis 6,7 protsendini ja töökohtade arv langes 1,2 protsenti. Töötamise registri esialgsetel andmetel ei süvene töökohtade langus ka septembris. Palgakasv kiirenes augustis oluliselt eelkõige töötlevas tööstuses ja ehituses. Töötleva tööstuse sektoritest saab esile tuua põhifarmaatsiatoodete ja ravimipreparaatide tootmise, mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmise (kaitsetööstuse ettevõtted) ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse (laevad ja lennukid). Ehituses on kasvanud kõik sektorid, rajatiste ehituse kasv on seotud Rail Balticu ehitusega.
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas augustis 6,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Riigieelarvesse laekuva füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 11,6 protsenti, seda mõjutab inimeste tulude maksuvaba tulu piirkonnast välja kasvamine. Hoiustajad teenivad intressi oluliselt rohkem kui möödunud aastal, seda näitab tulumaks hoiuseintressidelt, mida on kaheksa kuuga laekunud 19 miljonit eurot, mis on üle kahe korra rohkem kui möödunud aastal kokku. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 10,6 protsenti, sotsiaalmaksust oluliselt kiirema kasvu põhjuseks on pensionilt arvestatud tulumaksu jaotuse muutus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel alates veebruarist.
Erasektori ja riigiasutuste jaotatud kasum suurendas augustis juriidilise isiku tulumaksu laekumist. Augustis kasvas juriidilise isiku tulumaksu laekumine aastases võrdluses 30,4 protsenti, mis oli suurematest maksudest kiireim kasv. Riigiasutustest jaotasid enim kasumit Elering ja Riigi Kinnisvara, kellelt laekus kokku üle 5 miljoni euro, erasektori tulumaks jaotatud kasumilt kasvas üle 8 miljoni euro võrra. Sektoritest suurimad kasumijaotajad augustis olid kinnisvara (tulumaks 10 miljonit), töötlev tööstus (8 miljonit), info ja side (8 miljonit) ning kaubandus (7 miljonit). Arvestades tuleva aasta maksumäära tõusu võib aasta teises pooles oodata kasumite jaotamise kasvu jätkumist. Riigiettevõtetest on aasta teises pooles suuremat kasumi jaotamist oodata veel Eesti Energialt ja Riigimetsa Majandamise Keskuselt.
Augustikuu aktsiiside tasumine võttis taas suuna alla. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tasumised on vaatamata aktsiisimäära tõstmistele jäänud eelmisest aastast madalamaks. Tarbimise üldine vähenemine on laiapõhjaline, hõlmates kõiki tootekategooriaid. Tarbimise vähenemist mõjutavad reaalse ostujõu langus ning madal tarbijate kindlustunne. Hinnatõusu kontekstis ei ole märgata piirikaubanduse aktiivsuse suurenemist. Piiriülene liikumisstatistika näitab, et olulisi muutusi ei ole toimunud, mistõttu aktsiisi tasumiste vähenemine on tingitud eelkõige siseriiklikust ja turistide tarbimise langusest. Augustis vähenes ka mootorikütuste deklareerimine, kuid kumulatiivselt püsib deklareerimine siiski kasvus. Vaatamata kesisele majanduskeskkonnale on mootorikütuste tarbimine sellel aastal olnud oodatust parem ning tasumisi toetab transpordisektori tasapisi paranev kindlustunne ja nõudluskeskkonna taastumine.
Käibemaksu tasumise kasv on augustis kahekohaline peamiselt standardmäära tõusu tõttu. Augustikuu käibemaksu tasumise kasv püsis kahekohaline eeskätt 22 protsendile tõusnud käibemaksu standardmäära ja sellelt laekuva lisatulu toel. Augustis olulist muutust tarbijate kindlustundes ei toimunud ja see püsib madalal tasemel, mistõttu oli jaekaubanduse müük mahuliselt veel languses. Samal ajal kiirenes jätkuvalt majapidamiste hoiuste kasv, mille maht tõusis ka palgafondi suhtes. Lisaks on jätkunud ostujõu taastumine – palgakasv ületas augustis hinnatõusu üle kahe korra. Kaubandusettevõtetele on sellele vaatamata takistuseks tarbija nõrgemapoolne nõudlus, mis augusti jooksul ei paranenud. Ettevõtete kogukäive mullu augustiga võrreldes veidi langes, kuid see tuleneb selle aasta augusti väiksemast tööpäevade arvust. Tegevusaladest vedas käibemaksu tasumise kasvu augustis taime- ja loomakasvatus ning kaubandus, samas pidurdas seda tööstuse ja tootmise pool.
| Maksuliik (miljonit eurot) | Eelarve 2024. aastaks kavandatud maksutulu kokku | Augusti maksutulu | Augusti maksutulu võrreldes 2023.a sama kuuga | Aastaks kavandatud maksutulu täitmine |
|---|---|---|---|---|
| Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed | 14 088,7 | 1 157,6 | 9,2% | 64,1% |
| Sotsiaalmaks | 4 969,6 | 403,5 | 6,3% | 64,7% |
| RE füüsilise isiku tulumaks | 615,5 | 75,1 | 11,6% | 59,1% |
| KOV füüsilise isiku tulumaks | 1 876,4 | 155,5 | 10,6% | 65,7% |
| Juriidilise isiku tulumaks | 849,2 | 62,0 | 30,4% | 78,7% |
| Käibemaks | 4 079,0 | 322,2 | 12,0% | 60,6% |
| Alkoholiaktsiis | 251,0 | 19,0 | -13,0% | 55,6% |
| Tubakaaktsiis | 254,0 | 22,4 | -3,4% | 68,0% |
| Kütuseaktsiis | 520,7 | 46,1 | 4,6% | 65,1% |
| Sotsiaalkindlustusmaksed* | 499,0 | 41,4 | 4,9% | 65,1% |
| Muud maksud** | 174,4 | 10,4 | 22,2% | 63,4% |
* Töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse
** Maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, elektriaktsiis, pakendiaktsiis
