Kurikuulus automaksu eelnõu (mida rahandusministeerium ja tema propaganda õnge läinud ajakirjanikud tavatsevad hellitavalt kutsuda "maksusoodustuse kaotamise eelnõuks") on jälle otsapidi riigikogus tagasi ning juba 7. mail toimub suures saalis esimene lugemine. Seaduseelnõude numbrid, mille juurest tasub lugeda menetlusinfosse kogunevat kriitikatulva, on seekord 643 ja 644.

Eelnõude sisu on algsetega võrreldes muutunud üsna vähe — tulumaksu osas loobuti erisoodustuse maksustamise põhimõtete muutmisest ja suurendati isikliku auto hüvitise piirmäära arvestuse pidamise korral, käibemaksu osas loobuti sisendkäibemaksu mahaarvamise summalisest piirist (2000 eurot ühe sõiduauto kohta) ning lisati täpsustus sisendkäibemaksu korrigeerimise kohta auto võõrandamise korral. Põhiolemus ja eesmärk on jäänud samaks — lubada mis tahes sõiduauto soetamisel ja kasutamisel maha arvata ainult pool sisendkäibemaksu.

Kuna lubatud erand, mis võimaldaks siiski täielikku mahaarvamist rakendada, on sõnastatud selliselt, et ükski aus ettevõtja ei julge seda "kodus järele proovida", ongi meie arvates tegemist varjatud automaksuga, sest piirangut sunnitakse omaks võtma ka neid ettevõtjaid, kelle tööväline autokasutus on tunduvalt alla 50%, kuid siiski mingil määral eksisteerib või pole autokasutuse iga sekund ja millimeeter kohtukõlbulike tõenditega kontrollitav.

Järgnevalt toome lugejani eelnõu teksti ja selle kohta esitatud arvamused.

Seaduseelnõu 643 SE

§ 1. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:"Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta."
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. juulil.

Seaduseelnõu 643 SE seletuskirja lisa

Arvestamata jäetud ettepanekud ja märkused

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Kaubanduskoda ei toeta jätkuvalt kavandatavat tulumaksuseaduse muudatust, sest see suurendab halduskoormust nendes ettevõtetes, kus töötaja kasutab isiklikku sõiduautot töösõitudeks suhteliselt vähe ning kus sõitude üle arvestuse pidamine ei ole seetõttu otstarbekas.

Tulumaksuseaduse muudatuse esmane eesmärk on kaotada põhjendamatu maksuerisus, kus kuluhüvitist on võimalik maksta ilma tegeliku kulu olemasolu ja suuruse tõendamiseta. Seda eesmärki ei täidaks praeguse korra säilitamine (kas või madalama piirmäära juures). Teatud halduskoormus kaasneb paratamatult igasuguse ettevõtlusega seotud arvestuse, sh maksuarvestuse pidamisega. Ettevõtjatele lisanduvat halduskoormust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid seda ei saa pidada põhjendamatult suureks. Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määruse nr 164 "Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord" § 3 kohaselt tuleb maksuvaba hüvitise maksmiseks vormistada tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku ees- ja perekonnanimi ning sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse. Määruse § 4 kohaselt tuleb töösõitude üle arvestuse pidamisel näidata lisaks auto registrinumbrile vaid auto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga töösõidu korral, sõidu kuupäev ja eesmärk. Sellest nähtub, et vajaminevate andmete hulk on minimaalne ning tööandja otsuse vormistamine ega nn sõidupäeviku pidamine pole keeruline ega ülemäära aeganõudev. Kui autot kasutatakse töösõitudeks vähe, on ka lisanduv halduskoormus väike.

Eesti Maksumaksjate Liit koos ettevõtlusorganisatsioonidega

1. Jätta eelnõust välja muudatus, mis kaotab isikliku sõiduauto arvestusliku hüvitise maksuvabastuse. Muudatus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, sest tekitab liigset halduskoormust nii tööandjatele, töötajatele kui maksuhaldurile. Muudatuse rakendamisel tuleb muuta tööandja ja töötaja vahelisi kokkuleppeid (mõnikord võivad need olla töölepingus) ning asendada auto kasutamise eest makstava hüvitise tingimused.
Vt eespool toodud selgitust. Kokkulepete muutmine on ühekordne tegevus, millega ei saa kaasneda olulist halduskoormust. Liiatigi ei saa tööandja selliste kokkulepete sõlmimisel arvestada, et maksureeglid püsivad muutumatuna.

2. Teeme ettepaneku 256-eurone piirmäär üldse kaotada. Alternatiivina võib lubada näiteks 300 eurot ületavat hüvitist välja maksta ainult auto kasutamise kulusid tõendavate kuludokumentide esitamisel.
Eelnõus on hüvitise maksuvabastuse ülempiiri suurendatud 335 euroni algselt pakutud 300 euro asemel.

Seaduseelnõu 644 SE

§ 1. Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused (väljavõte)¹:
6) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:
"(3) Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50% sisendkäibemaksust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata sõiduautodele:
1) mis soetatakse müügiks või kasutusse andmiseks tingimusel, et maksukohustuslase tegevusalaks on sõiduautode müük või nende kasutusse andmine ning maksukohustuslane ei võta müügiks või kasutusele andmiseks soetatud sõiduautosid ise kasutusele;
2) mida kasutatakse peamiselt taksoveoks tingimusel, et maksukohustuslane omab taksoveoluba ja sõidukikaarti;
3) mida kasutatakse peamiselt õppesõiduks tingimusel, et maksukohustuslasel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba või maksukohustuslane osutab mootorsõidukijuhi õpetajana teenust isikule, kes omab mootorsõidukijuhi koolitamise luba;
4) mida kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks, mis peab olema maksukohustuslase poolt tõendatud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nimetatud erandi rakendamisest tuleb maksuhaldurit teavitada käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud käibedeklaratsiooni vormil.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud erandit rakendatakse vaid juhul, kui sõiduautot kasutatakse erandis nimetatud otstarbel vähemalt kahe aasta jooksul selle soetamisest arvates, välja arvatud juhul, kui sõiduauto võõrandatakse. Sõiduauto võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu vastavalt käesoleva seaduse §-le 32";
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. juulil.

Seaduseelnõu 644 SE seletuskirja lisa

Arvestamata jäetud ettepanekud ja märkused

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Rakendada tõhusamalt kehtivat käibemaksuseaduse regulatsiooni. Kui eelnõu koostajad siiski leiavad, et muudatused on vajalikud, tuleb välja pakkuda ja analüüsida muid alternatiive.
Mittearvestatud. RM on analüüsinud erinevaid variante ja leidnud, et sõiduauto tegeliku kasutamise üle on üsna keeruline ja tülikas arvestust pidada ning peaaegu võimatu tagantjärele kontrollida. Eratarbimise maksustatava väärtuse tõstmine rikub nende maksumaksjate huve, kes kasutavad sõiduautot suhteliselt vähem ning seetõttu ka sõiduauto tarbeks vähem mootorikütust ja muid kaupu ning teenuseid ostavad. Seega sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine on õigem ja õiglasem kui eratarbimise maksustatavat väärtust tõsta. Ka teised liikmesriigid piiravad sõiduauto ning selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel sisendkäibemaksu mahaarvamist.

2. Ei pea põhjendatuks summalise sisendkäibemaksu maha arvamise piirangu kehtestamist. Eelnõuga soovitakse sätestada 2000 euro piir sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuid teatud juhtudel on igati põhjendatud ettevõttel keskmisest kallima sõiduauto soetamine. 
Arvestatud, kuigi leiame, et sisendkäibemaksu mahaarvamise ülempiiri kehtestamine oleks asjakohane. Sisendkäibemaksu mahaarvamise ülempiiri 2000 eurot määramisel lähtusime põhimõttest, et see ei mõjutaks oluliselt ettevõtete poolt seni soetatud keskmise hinnaga sõiduautot. Sisendkäibemaksu mahaarvamise ülempiir rakendunuks juhul, kui sõiduauto hind ületab 24 000 eurot koos käibemaksuga.

3. Ei pea põhjendatuks sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut 50% ettevõtluses kasutatava sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel. Miks just 50%?
Mittearvestatud. Seletuskirjas on selgitatud, et 50% sisendkäibemaksu mahaarvamise piir on seatud eeldusest, et tegelik ettevõtte sõiduauto eratarbimises kasutamise osatähtsus on üldjuhul suurem.

4. Kavandatav käibemaksuseaduse § 30 lg 5 punkt 4 (piirangut 50% ei kohaldata sõiduautole, mida kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks, mis peab olema maksukohustuslase poolt tõendatud) sõnastus ei vasta õigusriigi põhimõtetele.
Mittearvestatud. Tõendamiskoormus on ettevõtjal. Vaidluse korral on maksukohustuslasel alati võimalik pöörduda kohtu poole ning sel juhul otsustab kohus, kas sõiduauto kasutamine vaid ettevõtluse jaoks on tõendatud või mitte. Arusaamatuks jääb, millistele põhimõtetele see muudatus ei vasta.

5. Kavandatav käibemaksuseaduse § 30 lõikes 7 sõnastatud tõendamiskohustus kahe aasta jooksul on ebaproportsionaalselt ettevõtjat koormav.
Mittearvestatud. Sõiduauto sisendkäibemaksu täies ulatuses mahaarvamine on erand. Seega see säte ei puuduta valdavat enamust ettevõtetest. Erandi kasutamisel tuleb sellega arvestada, et kui asjaolud muutuvad, siis selleks erandiks õigust ei ole ja tuleb maha arvatud sisendkäibemaks tasumisele kuuluva käibemaksuna tagasi arvestada.

6. Riigieelarve mõju 40 miljonit eurot on ülehinnatud.
Need eeldused, mille alusel mõju on hinnatud, on seletuskirjas välja toodud. Kui mõnede eelduste kohta on KTK-l täpsem info, siis tuleks see esitada.

Eesti Tööandjate Keskliit

1. Ei nõustu põhimõttega, et eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, et kõik töötajad kasutavad tööandja sõiduautot alati isiklikel eesmärkidel.
Mittearvestatud. Vt selgitust Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekule nr 1.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu, Autode Müügi-ja Teenindusettevõtete Liit, Eesti Turvaettevõtete Liit

1. Ettepanek jätta eelnõust välja sisendkäibemaksu mahaarvamist piiravad sätted. Otstarbekas on muuta omatarbe maksustamise regulatsiooni selliselt, et ettevõtlusega seotud ja mitteseotud sõitude ulatus määratakse endiselt sõidupäeviku alusel, aga omatarbe maksustatav väärtus arvutatakse konkreetse sõidupäeviku alusel. Jooksvatelt kuludelt võib sisendkäibemaksu maha arvata vastavalt sõidupäeviku alusel konkreetse kuu kohta arvutatud ettevõtlusega seotud ja mitteseotud sõitude mahule. Lisaks teeme ettepaneku lisada seadusesse selgitus, et sõidukiga tööle ning töölt koju sõidud kuuluksid töösõitude hulka.
Mittearvestatud. Vt selgitust Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekule nr 1. Lisaks leiame, et kodunt tööle ja töölt koju sõidud ei kuulu töösõitude hulka.

2. Kui eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid, oleks otstarbekam teha seda üldise automaksu vormis, mis baseeruks kas sõiduki hinnal või CO₂-heitel. Kui valitsus soovib automaksu kehtestada ainult ettevõtjatele, siis tuleks vastukaaluks loobuda sõiduauto isikliku kasutuse erisoodustusega seotud maksudest.
Mittearvestatud. Seaduse eelnõu eesmärgiks ei ole sõiduauto maksustamine mootorsõidukimaksuga, vaid sõiduauto, mida kasutatakse nii ettevõtluses kui ka eratarbimises, omatarbe käibemaksuga maksustamise asemel piirata sõiduauto soetamisel ning selle tarbeks kaupade ja teenuste saamisel tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamist. Seega on ettepaneku sisu ettevõtluses kasutatava sõiduauto maksustamise muutmine, mitte aga uue maksu kehtestamine. Pealegi on võimuloleva valitsusliidu programmis kokku lepitud, et sõiduautosid ei maksustata.

AS Eesti Energia

1. Eelnõus (analoogselt tulumaksuseaduse § 48 lg-le 51) või vähemalt seletuskirjas tuleks täpsustada, et sõiduauto parkimine kodus ei välista tingimata auto jätkuvat käsitlemist "vaid ettevõtluse tarbeks".
Mittearvestatud. Me ei pea mõistlikuks teha mööndusi ettevõtte sõiduauto üksnes ettevõtluse tarbeks kasutamise käsitluses, kuna see muudaks oluliselt esitatud maksumuudatuse eesmärki ja teeks selle ettepaneku praktikas haldamatuks.

2. Eelnõus või konkreetsete näidetena seletuskirjas tuleks täpsustada, et sõiduauto juhuslik kasutamine eratarbeks ei välista tingimata auto jätkuvat käsitlemist ""vaid ettevõtluse tarbeks". Tõlgendamisel tuleks lähtuda eesmärgist, mis oli auto kasutamise korral valdav.
Mittearvestatud. Vt selgitust Eesti Energia ettepanekule nr 1.

3. Säilitada olemasolev (omatarbe kaudu maksustamise ning erasõitude hüvitamise võimalusega) kord eeskujuliku maksukäitumisega ettevõtjatele, kes suudavad tõendada oma kontrollisüsteemide toimimist era- ning tööalaste sõitude eristamisel. Vajadusel sätestades kohustuslikud tingimused selle tõestamiseks (nt autode GPS-iga varustatus).
Mittearvestatud. Vt selgitust Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekule nr 1.

4. Seletuskirjas viidatud probleem, kus omatarve ei kata tegelikke kulutusi, on lahendatav omatarbe maksustatava väärtuse sidumisega auto väärtusega.
Mittearvestatud. Vt selgitust Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekule nr 1.

Arvamus käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Ühispöördumine Riigikogu rahanduskomisjonile 10.04.2014
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Maksumaksjate Liit
Eesti Raamatupidajate Kogu
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit
Eesti Liisingühingute Liit
Eesti Turvaettevõtete Liit
Eesti Laevaomanike Liit
Eesti Turbaliit

Ettevõtlusorganisatsioonid on seisukohal, et eelnõu, millega piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamist sõiduautode soetamisel, ei täida esitatud eesmärki ning on oma vormilt ja sisult nii ettevõtjatele kui maksuhaldurile rakendamiseks kõlbmatu. Eelnõu sisaldab palju ebaselgeid kohti, millele huvigrupid juhtisid tähelepanu juba eelnõu eelmise versiooni puhul, kuid koostajad ei ole esitatud märkusi sisuliselt kommenteerinud ega eelnõu täpsustanud või seletuskirja täiendanud. Sellest tulenevalt koostasime rea küsimusi, millele palume Rahandusministeeriumil eelnõu menetlemise käigus vastata.

Kokkuvõtvalt on eelnõul meie arvates järgmised puudused.

• Praegu kehtiv süsteem on paindlikum ning lihtsamalt rakendatav, sest ettevõtja jaoks kehtivad kõikide maksude kohta samad reeglid — kui töötaja teeb ametiautoga tööga mitteseotud sõite, makstakse kõik maksud sama maksubaasi ja ühtse metoodika alusel, samuti on kõikide maksude jaoks ühesugune töö- ja erasõitude tõendamise kord. Eelnõu muudab käibemaksu arvestamise korra oluliselt erinevaks, mis aga suurendab lisaks maksukoormuse tõusule ka ettevõtjate ning maksuhalduri halduskoormust. Mõistlikum oleks säilitada praegune süsteem, aga muuta maksubaasi arvutamise aluseid, sidudes nii erisoodustuse kui omatarbe väärtuse auto hinnaga.
• Uue maksustamise korra kohaselt tekib käibemaksuga topeltmaksustamine kõikidel ettevõtjatel, kes kasutavad ametiautosid ettevõtluses vahemikus 50–99%, sest sisendkäibemaksu lubatakse maha arvata vaid 50%. See tähendab sisuliselt seda, et keskmisest kallimate autode puhul hakkab käibemaks osaliselt asendama erisoodustuse tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Muudatusest võidavad kõige rohkem avaliku sektori ametiautode kasutajad, sest erisoodustuse väärtused jäävad samaks ning täiendavat käibemaksukohustust võrreldes praeguse korraga ei teki, kui avaliku sektori üksus ei ole käibemaksukohustuslane. Topeltmaksustamise vältimiseks teeme ettepaneku kaotada nendel ettevõtjatel, kes hakkavad uue korra järgi sisendkäibemaksu maha arvama 50% ulatuses, kohustus maksta tulumaksu ja sotsiaalmaksu sõiduauto erisoodustuselt.
• Praegu kehtiva korra eelis on see, et see võimaldab arvestada sõiduauto kasutamise korra muutusi, sest maksud arvutatakse igakuiselt. Käibemaksuseaduse muudatuse kohaselt tuleks ettevõtjatel edaspidi kohe auto soetamisel maksta riigile pool käibemaksust, mis muudab auto soetamisel 10% kallimaks. Samas ei saa eeldada, et autot kasutatakse kogu kasutusperioodi jooksul umbes 50% ulatuses tööväliselt. See proportsioon võib aja jooksul erineda väga suures ulatuses, mistõttu on praegu kehtiv igakuine maksustamine õiglasem. Kavandatav uus regulatsioon võimaldab vaid kahte varianti — sisendkäibemaksu mahaarvamist 50% või 100% ulatuses, praegune kord võimaldab maksud arvutada läbitud kilomeetrite alusel.
• Eelnõus ette nähtud erandid, mille korral on ettevõtjal õigus rakendada täies ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamist, on sõnastatud selliselt, et neid on praktiliselt võimatu rakendada. Eelnõu koostajad on ka hoidunud selgituste ja täpsustuste tegemisest ning ignoreerinud ettevõtjate arvukaid küsimusi. Sellist käitumist võib tõlgendada kui soovi jättagi erandi säte illusoorseks ning tekitada ettevõtjates ebakindel olukord, mis sunniks neid loobuma erandi rakendamise soovist. Kuna tulumaksu ja käibemaksu arvestuse reeglid hakkavad erinema, võib juhtuda, et maksuhaldur tõlgendab sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise fakti kui tõendit, et sõiduautot tuleb maksustada ka erisoodustusmaksudega, kuigi tulumaksuseaduse kohaselt selleks kohustus puudub.
• Uus maksustamise kord võib mitmes aspektis suunata ettevõtjaid ebamõistlikule käitumisele, sest mitmel juhul toob suuremate kulutuste tegemine endaga kaasa väiksema maksukoormuse. Näiteks võivad ettevõtjad loobuda ametiautodest ning hakata kasutama taksot või rendiautot, töötaja võib endale soetada ametiauto kõrvale teise auto tööväliseks kasutuseks, autode läbisõit suureneb tühisõitude võrra, et viia autot töötaja kodust eemal asuvasse parkimiskohta.
• Kavandatavad muudatused ei pruugi muuta õiguskuulekamaks neid maksumaksjaid, kes kuritarvitavad praegust maksustamiskorda ning soetavad sõiduautosid maksuvabalt valdavalt erakasutuseks, kuid kindlasti suurendab seadusemuudatus nende ettevõtjate maksukoormust, kes kasutavad ametiautosid väljaspool ettevõtlust väga väikeses mahus, kuid siiski sellisel määral, et nad ei suuda (või ei ole kindlad, et suudavad) maksuhaldurile ära tõendada sõidukite eranditult ettevõtluse tarbeks kasutamise. Niinimetatud ühemehefirmadel on oluliselt lihtsam fabritseerida tõendeid sõiduauto ettevõtluses kasutamise kohta ning jätkata kas tulevikus täieliku maksuvabastuse nautimist.
• Kuna maksuhaldur peab ka edaspidi kontrollima sõidukite tegelikku kasutust, ei vähenda seadusemuudatus maksuhalduri halduskoormust ega muuda lihtsamaks maksupetturite paljastamist. Kuna uus maksustamise süsteem tekitab palju ebakindlust, siis maksuhalduri efektiivsus hoopiski väheneb (vajadus koostada juhendmaterjalid, nõustada maksumaksjaid, koolitada oma töötajaid jne). Eelnõu jõustumise lühike aeg vaid süvendab neid probleeme.
• Eelnõu koostajad ei ole arvestanud maksumuudatuse majanduslike mõjudega. Siinkohal tuletame meelde 2009. aastat, mil erisoodustuse maksubaasi kahekordistamine ei toonud kaasa loodetud maksulaekumiste suurenemist. Eelnõu koostajate tähelepanu on juhitud mitmetele massiliselt levinud legaalsetele ja illegaalsetele võimalustele tuua Eestisse sõiduautosid ilma Eestis käibemaksu maksmata.
• Ettevõtjatele ei ole ka vastuvõetav eelnõu autorite retoorika, milles üritatakse vastandada ettevõtjaid ja palgatöötajaid ning luua ettevõtjatest negatiivset kuvandit. Sõiduauto on enamike ettevõtjate jaoks vältimatult vajalik töövahend ning nagu iga teise töövahendi soetamisel tuleb tagada sisendkäibemaksu mahaarvamine. Igasugune töövahendite täiendav maksustamine sunnib ettevõtjad kas tõstma toodete hinda või leidma kokkuhoidu mujal (näiteks palgakuludes).
• Leiame jätkuvalt, et kui valitsuse soov on tõsta autokasutajate maksukoormust näiteks eesmärgil kaasata lisaraha teehooldusse või keskkonnaprojektidesse, tuleks asju nimetada õigete nimedega ja kehtestadagi Eestis automaks. Praegusel kujul soovitakse sisse seada varjatud automaksu, sest „eratarbimise“ sildi all hakatakse tegelikult suuremalt jaolt maksustama sõiduautode kasutamist töövahendina.
• Kui riik soovib maksustamise kaudu mõjutada ettevõtjaid vähendama autokasutust ning eelistama odavamaid ja säästlikumaid autosid, peaks riik meie arvates alustama avaliku sektori autopargi koomaletõmbamisest ning ametnike erakasutuses olevate sõiduautode kõrgemast maksustamist. Leiame, et maksumaksja rahast palka saavad ametnikud peavad igasuguse erisoodustuse ise oma palgast kinni maksma, sest riigiasutuste makstavad erisoodustusmaksud on lihtsalt maksumaksja raha ringikeerutamine.
• Seadusemuudatus on kavandatud jõustuma 1. juulist 2014, mis on ebamõistlikult lühike aeg, sest seaduseelnõu ei ole veel Riigikogu menetlusse antud. Ettevõtjalt ei saa nõuda, et ta hakkaks tegema ettevalmistusi uue seaduse rakendamiseks enne, kui Riigikogu pole seadust vastu võtnud. Arvestades, et paljud tööandjad peavad hakkama oma autopargi kasutust ümber korraldama (nt pikendama, lõpetama või ümber vormistama rendilepinguid, asendama ametiautosid töötaja isikliku autoga, korraldama ümber parkimist, sõidupäevikute pidamist), ei saa nii lühikest jõustumise aega kuidagi aktsepteerida.
• Seaduseelnõu mitmed sätted on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ja võivad seetõttu osutuda põhiseadusvastasteks. Näiteks mõjutab uus kord pikaajalisi kasutuslepinguid, mille sõlmimisel tegid ettevõtjad arvestusi tol ajal kehtinud maksustamisreegleid silmas pidades.
• Kõige suurem õiguslik probleem peitub sättes, mille kohaselt juhul kui sõiduautot ei kasutata kaheaastase perioodi jooksul eranditult ettevõtluse tarbeks, tuleb vähimagi kõrvalekalde ilmnemisel korrigeerida tagasiulatuvalt kogu perioodi sisendkäibemaksu ning tasuda lisaks maksuvõlale ka intressi ja tulumaksu ning riskida muude maksuvõlglase staatusega kaasnevate ebameeldivustega. Nii karm säte võib praktikas lõppeda sellega, et ettevõtjad lihtsalt ei julge sisendkäibemaksu maha arvata, kuigi neil on selleks õigus. See vaid kinnitab meie arvamust, et tegemist on varjatud automaksuga — valitsuse eesmärk ei ole maksustada autode erakasutust, vaid lihtsalt sõiduauto omamist kui sellist.

Kavandatavast käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust seoses sõiduautode maksustamisega

Ühispöördumine Riigikogu rahanduskomisjonile 16.04.2014
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Tööandjate Keskliit
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit

Vabariigi Valitsus on 14.04.2014 esitanud Riigikogule uuesti käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud (edaspidi Eelnõu), millega kavandatakse sõiduautode ning nende tarbeks kaupade ja teenuste käibemaksuarvestuse põhimõtete muutmist. Eelnõuga kavandatakse asendada sõiduautode omatarbeks kasutamise maksustamine sisendkäibemaksu mahaarvamise piiranguga 50% ulatuses.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit soovivad käesoleva kirjaga esitada omapoolsed põhimõttelised seisukohad, mis allakirjutanute arvates toetavad paremini Eesti riigi üldist maksupoliitika arengut ning ka ausat ettevõtlust.

Peame äärmiselt oluliseks, et edasises Eelnõud puudutavas diskussioonis lähtutakse järgnevatest põhimõtetest, mis arvestaksid tasakaalustatult üldiste huvidega:

• maksude haldamine peab muutuma ettevõtjate jaoks perspektiivis lihtsamaks ning vähendama sellega seotud kulutusi. Selle tagamiseks tuleks liikuda olukorra poole, mis ei suurendaks aruandluse või arvestuse pidamise kulutusi, vaid vähendaks neid;
• muudatused peavad toetama üldist autopargi uuenemist ja efektiivset kasutamist, mis omakorda suurendab inimeste turvalisust liikluses ning edendab keskkonnasäästlikust;
• muudatused peavad vähendama maksuhalduri koormatust autodega seotud maksudega tegelemisel, mis võimaldaks vastavat ressurssi kasutada muude maksupettustega võitlemisel, sealhulgas kasutatud autode turu jätkuval korrastamisel;
• muudatused peavad aitama senisest tõhusamalt võidelda ebaausa konkurentsiga kasutatud autode turul. Selleks tuleb vajadusel kaaluda ka teiste seonduvate seaduste muutmist (mitte ainult maksuõiguslikke muudatusi);
• muudatuste planeerimisel on vajalik arvestada ka üldise maksutulu vähenemisega, kui turule tuleb rohkem kütustsäästvaid sõidukeid. Tuleb arvestada pikemajaliste mõjudega ning kuidas mõjutavad need otsused või trendid tervikuna näiteks teede rahastamisega seonduvat ja kuidas võimalike probleemidega tegeleme;
• oleme seisukohal, et muudatusi tuleb kavandada ette põhjalikult, et välistada rakendamisega seotud probleeme ning anda aega nendega kohanemiseks. Sellest lähtuvalt ei ole täna arutluse all olevaid või kavandatavaid muudatusi, olenemata nende sisust, võimalik rakendada Eelnõus märgitud ajal kiirustades.

Mööname, et tänaseks ei ole käsitletul teemal toimunud ühtegi tõsiseltvõetavat konsultatsiooni ega puudutatud isikute kaasamist. Uuesti esitatud eelnõu on sisuliselt sama, mis eelmine. Muudatused on toimunud üksikutes detailides, kuid need ei muuda üldist tervikut. Lisaks ei ole Eelnõu koostamise raames arvestatud piisavalt tulevikuperspektiiviga ega mõistetud tõsiseid ja olulisi mõjusid Eestile tervikuna. Kuigi Eelnõuga seotud mõjusid on selle koostajate poolt püütud hinnata, tuleb siiski tunnistada, et koostatud prognoosid on lähtunud väga positiivsetest stsenaariumitest, millega meil ei ole võimalik nõustuda, kui arvestada siinkohal ka varasemaid autode valdkonnaga seotud maksumuudatusi ja nende pikemat mõju ajas. Eelneva tõttu jääb selgusetuks ka kavandatud maksustamise lõplik eesmärk.

Seetõttu teevad allakirjutanud ettepaneku arutada Eelnõud pikema perspektiivi valguses ning kutsuda kokku erinevatest puudutatud organisatsioonidest töögrupp, kes saaksid analüüsida nii Eelnõu mõjusid kui ka teemaga seotud küsimusi laiemalt, esitada alternatiivseid ettepanekuid ning tagada muudatuste tulevikku suunatus. Töögrupis näeme osalemas eelkõige, kuid mitte ainult, valdkonna ministeeriumite, Maksu- ja Tolliameti, Maanteeameti, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, AMTEL ning ka Tallinna Tehnikaülikooli esindajaid, kes oleksid omakorda võimelised selgitama tehnilisi ja teaduslikku laadi küsimusi, näiteks kuhu on suundumas tulevikutehnoloogiad autonduses. Võimalusel tuleks kaasata ka rahvusvahelisi eksperte, kes saaksid tutvustada teistes riikides toimuvaid arenguid ning aidata Eestis seeläbi tagada muudatuste laialdane positiivne mõju.

Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud.

• Martin Huberg. Kuidas koalitsioon tahab kehtestada automaksu, mis ei ole automaks. – 2013, 10, 14-21
• Martin Huberg. Automaksu kehtestamine jätkub, seekord tulumaksu nime all. – 2013, 10, lk 21-29
• Kas see on lõpp? – 2013, 11, lk 15-15
• Kirjutan teile esimest korda… – 2013, 11, lk 17-20
• Lasse Lehis. Uhkus ajab upakile. – 2013, 11, lk 20-27
• Kasutatud autode turule on tulnud uued „tegijad“ – 2013, 11, lk 27-30
• Maksumaksja sõber on Toomas Hendrik Ilves ja vaenlane on Jürgen Ligi. – 2014, 2, lk 15-17
• Luksusauto pole eestimaalase kaup. – 2014, 2, lk 25
• Võtame uue valitsuse terviseks! – 2014, 3, lk 7-12

¹ Välja on jäetud rakendussätted, mille kohaselt muudatuste jõustumisel lõpetatakse sõiduauto ettevõtlusega mitteseotud otstarbel kasutamise maksustamine omatarbena (§ 2 lg 6, § 12 lg 7 jt).

Artikkel on avaldatud ajakirjas Maksumaksja nr 4/2014.