Maksu- ja tolliameti füüsilise isiku teenuste valdkonnajuhi Annika Oja sõnul on 2022. aasta deklaratsioonides ameti peamisteks fookusteemadeks investeeringud, kinnisvaramüük, platvormimajandus, samuti ukrainlased Eestis ja annetused, sealhulgas Ukraina toetuseks tehtud annetused.
Oja märkis neljapäevasel pressikonverentsil, et investeerimiseks on mitmeid võimalusi, sealhulgas 2021. aasta sügisest võimalus investeerida iseseisvalt oma teise pensionisambasse kogutud raha pensioni investeerimiskonto kaudu, kuhu laekunud tulu on tulumaksust vabastatud, kuniks inimene hakkab kontolt raha välja võtma. “Tänase päeva seisuga on meil teadmine, et pensioni investeerimiskonto on avatud ligi 7000 inimesel,” lisas Oja.
Lisaks on Eestis võimalik kasutada investeerimiskontot, mille abil soetatakse aktsiaid ja fondide osakuid. Maksu- ja tolliameti andmeil kasvas investeerimiskonto kasutajate arv 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 2,1 korda ja kasu kasvas 2,6 korda. Kuigi 2022. aasta kohta veel täpseid andmeid pole, on Eesti inimesed Oja sõnul investeerimiskontodele paigutanud kokku ligikaudu 710 miljonit eurot. Investeerimiskonto andmed on tema selgitusel kõige lihtsam eeltäita panga aruandega, mis tuleb pangast maksu- ja tolliametile edastada enne deklaratsiooni esitamist. Tähele tuleb aga panna, et andmed ei saaks topelt esitatud, kuna maksuametile edastab väärtpaberitehingute kohta infot ka Nasdaq, mille kaudu paljud tehingud tehakse.
Krüptovaratehingutest tulu deklareerimine kasvas 2021. aastal aasta varasemaga võrreldes 11,8-kordselt, varade maht seitsmekordselt. 2022. aastal ootab amet tehingute ja tulude mahu vähenemist, kuna krüptoturud läksid mullu langusesse. Oja toonitas, et krüptovarade puhul tuleb deklareerida vaid kasumliku tehingud, kahjumlikke tehinguid arvestada pole lubatud. Samuti tuleb deklareerida krüptorahas saadud tulu, näiteks üür.
Kinnistute müügi andmed on maksu- ja tolliameti 2022. aasta kohta eeltäitnud 2100 isikule. Ka kinnisvara puhul on kohustuslik deklareerida vaid kasumlikud tehingud, kuid on võimalus deklareerida ka kahjumlikud tehingud, mida Oja ka soovitab, et vältida ameti poolt lisainfo küsimist.
Kui inimene on saanud tulu platvormi kaudu osutatud teenuse eest, millelt pole tulumakse veel kinni peetud, tuleb ka see deklareerida ja tulumaksu juurde tasuda. “Maksu- ja tolliamet on teinud 2022. aastal tugevat koostööd erinevate platvormide halduritega, ennekõike selgitustöö tegemise läbi,” märkis Oja, lisades, et 2023. aasta kohta on platvormidel kohustus esitada 2024. aasta alguses andmed platvormil tulu saanute kohta, mis annaks maksu- ja tollametile lõpuks ka ülevaate platvormimajanduses tulu teenijatest.
Platvormi kaudu teenuse pakkumisel soovitab Oja kasutada ettevõtluskontot, kuna seal arvestatakse vajalikud maksud maha automaatselt. 2022. aastal kasvas ettevõtluskonto kasutajate arv tema sõnul kahekordselt ning sama palju ka sellelt tulult saadud maksutulu.
Suureks teemaks on tänavu esitatavates deklaratsioonides Ukraina ja Ukraina kodanikud Eestis. Oja märkis, et mullu oli Eestis tööga hõivatud 32 000 Ukraina kodanikku ja nad teenisid maksustatavat tulu 363 miljonit eurot. Ukraina kodanikest ligikaudu 24 000-l on Eesti residentsus, teised veel maksuresidentsust taotlenud pole.
Lisaks ootab maksu- ja tolliamet, et väga paljud soovivad tänavu 2022. aasta kohta deklareerida Ukraina toetuseks tehtud annetusi. “Oluline on siinkohal välja tuua, et üldjoontes on annetuste andmed kõik eeltäidetud ehk need organisatsioonid, kellele annetus on tehtud, on need andmed annetaja kohta saatnud maksu- ja tolliametile ja me saame need inimese tuludeklaratsioonil eeltäita,” tõi Oja välja. Samas on mureks telefoni teel tehtud annetused, kuna annetustelefonile helistades ei küsita enamasti isikukoodi, mistõttu tuleb need andmed ise deklaratsiooni sisestada.
Tulude deklareerimine algab tänavu 15. veebruarist ja kestab 2. maini. Enammakstud tulumaksu hakatakse tagastama 28. veebruarist, paberkandjal deklaratsiooni esitanutele 17. märtsist. Nii enammakstud kui juurdemakstava tulumaksu maksetähtaeg on 2. oktoober. Maksu- ja tolliamet soovitab deklaratsiooni esitada elektrooniliselt ja palub sellega vajadusel aidata ka lähikondseid.
2021. aasta kohta esitas tuludeklaratsiooni 753 000 inimest, neist 96,5 protsenti elektroonselt. Enammakstud tulumaksu tagastati 212 miljonit eurot ja juurde pidid inimesed maksma 106 miljonit eurot.
