Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma 11. septembri 2012. a istungil 25 Euroopa Liidu (EL) riigi sõlmitud fiskaallepet, komisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul loodetakse fiskaallepe riigikogus sel sügisel ka ratifitseerida.
"Tegemist on ühe etapiga suuremast raamist, mis katab ja toetab finantsstabiilsuse tagamist. Kui Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) annab reaalse võimaluse kedagi aidata, siis fiskaallepe annab raamid ette liikmesriikidele, kuidas nad peaksid käituma oma eelarvedefitsiidiga, kui suureks nad saavad seda lasta ja mis juhtub siis, kui see lubatust suurem on," selgitas Sester BNS-ile.
Sesteri sõnul kannab leping neid väärtuspõhimõtteid, mida Eesti on järginud igal aastal oma riigieelarves.
Fiskaalleppega on ühinenud kõik Euroopa Liidu riigid, välja arvatud Suurbritannia ja Tšehhi. Leping astub jõusse, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 12 liikmesriiki, jõustumise tähtaeg on järgmise aasta 1. jaanuar.
"Me töötame selle nimel, et leping sügisel ka ära ratifitseerida," kommenteeris Sester. Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu on esimesel lugemisel järgmise nädala kolmapäeval, muudatusettepanekute tegemiseks on 10 tööpäeva.
Riigikogu täiskogult Sester eelnõu menetlemisel ESM-i aruteludega sarnast debatti ei oota. "Seda näitas tänane rahanduskomisjoni hääletus, otsus saata eelnõu saali ja esimene lugemine lõpetada oli konsensuslik."
"Miks peakski keegi vastu olema? Ma ei näe, et keegi ütleks "ei, tegelikult me peaksime elama üle oma võimete". Ma ei usu, et tuleks sarnast poliitilist kemplust, pigem siin on kõikidel erakondadel selged ühishuvid," selgitas Sester.
Rahanduskomisjon arutas teisipäeval ka 2011. aasta majandusaasta koondaruannet, enne otsuse tegemist kuulab komisjon selles küsimuses veel ära ka riigikontrolli.
Välisministeerium valmis saatis fiskaalleppe ratifitseerimise eelnõu teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks märtsis. Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saatis riigikogule juunis.
Lepingu allkirjastasid tänavu 2. märtsil Euroopa Ülemkogul kõigi EL-i liikmesriikide peaministrid või presidendid peale Tšehhi ja Suurbritannia. Eesti poolt allkirjastas lepingu peaminister Andrus Ansip. Leping jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril, juhul kui 12 euroalasse kuuluvat lepingu osalist on selleks ajaks ratifitseerimiskirja hoiule andnud.
Leppega seoses on kavas muuta riigieelarve alusseadust, kuna leppega ühinevad riigid peavad riigisisesesse õigusse üle võtma reegli, et eelarve struktuurne puudujääk ei tohi ületada 0,5 protsenti riigi nominaalsest sisemajanduse koguproduktist (SKP). Struktuurne puudujääk ei võta arvesse ühekordseid mõjusid ega majandustsükli mõju. Reegli rikkumisel peaks vallanduma riigieelarve automaatne tasandusmehhanism, mis tuleb samuti riigisiseses õiguses ette näha.
Riikidel on leppe järgi aega reeglite oma riigisiseses õiguses vastuvõtmiseks 2014. aasta alguseni, seda kontrollib Euroopa Komisjon. Kui mõni leppes osalev riik pole ka komisjoni nõude peale vastavaid seadusemuudatusi vastu võtnud, võib teine leppega liitunud riik asja Euroopa Kohtusse anda.
Fiskaallepe lubaks madalama võlakoormusega riikidele suuremat struktuurset eelarvepuudujääki. Väiksema võlakoormaga riikide struktuurne eelarvepuudujääk võiks ulatuda ühe protsendini SKP-st jooksevhindades võrreldes ülejäänud riikidele lubatud 0,5 protsendiga.
