Maksu- ja tolliameti andmetel kasutas ajavahemikus 2010-2012 vähem kui kaks protsenti Eesti käibemaksukohuslastest juriidilistest isikutest võimalust taotleda tagasi käibemaksu välismaal tehtud kulutustest, Lätis oli samal ajal taotlusi enam kui kümme korda rohkem.

2010. aastal kasutas oma õigust piiriüleseid kulutusi säärasel kujul vähendada 1078, järgneval aastal 1246 ning eelmisel aastal 1313 ettevõtet 72 700 käibemaksukohuslasest juriidilisest isikust, lõunanaabrite seas on samaaegselt registreeritud käibemaksukohuslasi 89 907 ning Läti maksuameti andmetel esitati aastatel 2010-2012 vastavalt 11 384, 16 960 ning 16 804 taotlust, juhtis tähelepanu krediidihaldusettevõte Intrum Justitia.

"On raske uskuda, et kui hetkel on Eestis 72 700 käibemaksukohustuslasena registreerunud ettevõtet, siis vaid kaks protsenti neist käib välismaal tööreisidel," ütles ettevõtte käibemaksutagastuse spetsialist Agne Kull. "Pigem on madala taotluste hulga taga teema vähene aktuaalsus, madal teadlikkus ning riigiti erinevad regulatsioonid, mis raskendavad taotlusprotsessi."

"Euroopa maksuametite nõuded ning nägemus nii üldise taotlusprotsessi kui ka nendega suhtlemise kohta võivad olla üsnagi erinevad," kommenteeris spetsialist, et miks ettevõtetel ei õnnestu alati täismahus oma raha tagasi saada. Riigiti erinevad nõuded ning töökeeled, samuti tagastatavate kulude iseloom ja ulatus, lisas ta.

"Käibemaksu teistest riikidest tagasi saamise taotluse esitamise protsess on kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele ühesugune," ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere.

Tampere sõnul on näiteks nii Eesti kui Läti käibemaksukohustuslaste jaoks taotlusprotsess sarnaselt üles ehitatud.