Eesti ettevõtted müüsid selle aasta esimeses kvartalis teistes Euroopa Liidu riikides asuvatele eratarbijatele 1,06 miljoni euro eest digiteenuseid. Eesti digiteenuseid tarbiti kõikides ELi riikides, enam Rootsis, Taanis ja Suurbritannias.

Sellest aastast jõustus kõikides Euroopa Liidu riikides elektrooniliselt osutatavate ja elektroonilise side teenuste käibe maksustamise erikord, mille järgi tuleb käibemaks tasuda teenuse saaja asukohariiki. Seetõttu edastab maksu- ja tolliamet (MTA) Eesti ettevõtete osutatud digiteenuste käibemaksu ehk 148 000 eurot teistesse ELi riikidesse. Sellest 58 000 eurot läheb Rootsi maksuhaldurile, 31 000 eurot Taani ja 14 000 Suurbritanniasse. Lisaks edastab MTA Saksamaale 12 000 eurot ja Soome 11 000 eurot. Eesti ettevõtetelt ostsid ELi riikide tarbijad peamiselt tarkvaraarenduse või veebimajutusega seotud teenuseid.

Eestis tarbiti teistes ELi riikides asuvate ettevõtete digiteenuseid aasta kolme esimese kuuga 3,4 miljoni euro ulatuses, millest 527 000 eurot käibemaksu edastavad ELi riigid omakorda maksu- ja tolliametile. Kõige enam ehk 182 000 eurot käibemaksu laekub Eestile Luksemburgis registreeritud ettevõtete poolt müüdud teenustelt, 133 000 eurot Iirimaalt ning 107 000 eurot Suurbritanniast. Rootsist laekub 22 000 eurot ja Saksamaalt 20 000 eurot. Eestist osteti digiteenuseid eelkõige mängu- ja tarkvaratootjatelt, muusika ja filmide tarnet võimaldavatest internetikaubamajadest ning erinevatest sotsiaalvõrgustikest.

Alates 1. jaanuarist 2015 maksustatakse osutatud telekommunikatsiooniteenused, ringhäälinguteenused ning elektroonilised teenused alati selles liikmesriigis, kus asub teenuse saaja, ning selle liikmesriigi maksumääraga. Teenuste osutamisel füüsilistele isikutele vaadatakse seda, kus riigis ta elab. Kui teenuse saaja elu- või asukohta pole teada, tehakse see kindlaks näiteks arve aadressi ning pangakonto järgi, kus makse teenuse eest tehakse.