Krediidiinfo AS Eesti ettevõtete maksekäitumise tänavu esimese poolaasta statistika põhjal on aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete selle aasta esimese kuue kuu maksuvõlgade kogusumma võrreldes mullu sama perioodiga vähenenud 4,3 protsenti 65,3 miljoni euroni.
Krediidiinfo teatel näitavad statistika tulemused, et 65 miljoni euro suurune maksuvõlgade tase on viimase nelja aasta madalaim.
Samas suurenes ettevõtete maksehäirete kogusumma tänavu esimesel poolaastal maksehäireregistri statistika põhjal võrreldes mullu sama ajaga 6,5 protsenti 105,6 miljoni euroni.
Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger rääkis kolmapäeval ettevõtete maksekäitumise teemalisel pressikonverentsil ajakirjanikele, et maksuvõlgadega ehk riigile võlgu olevate ettevõtete arv vähenes tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullu sama ajaga 9,2 protsenti 5398 ettevõtteni ja maksehäiretega ehk äripartneritele võlgu olevate firmade arv alanes kaks protsenti 3909 ettevõtteni.
Maksuvõlgadega ettevõtete arv on Jägeri sõnul võrreldes eelmise aasta esimese poolega vähenenud kõigis sektorites.
Jäger rääkis, et statistika põhjal on igal tegevusalal praegu oma probleemid, reeglina seoses ärimudeli või juhtimisega, ning puudub üks konkreetne tegur, mis mõjutaks kõiki sektoreid. Positiivseks hindas ta ehitus- ja kinnisvarasektori makseraskuste vähenemist viimase aastaga.
Maksuvõla tasumine on Jägeri sõnul saanud suurele osale ettevõtetele prioriteediks, selle põhjusena näeb ta muu hulgas maksu- ja tolliameti head tööd.
Kõige paremaks peab Jäger enda sõnul olukorda suurettevõtete seas, kus maksuvõlglasi on järele jäänud väga vähe. Keskmiste ja väikeste ettevõtete hulgas on maksuvõlglaste arvu vähenemine pisut aeglasem.
Võrreldes eelmise aasta esimese poolega on suurettevõtete hulgas vähenenud maksuvõlgadega ettevõtete arv kuuelt kahele ehk 66,7 protsenti. Keskmise suurusega ettevõtete hulgas on maksuvõlgadega ettevõtete arv aastaga vähenenud 21 protsenti 81 firmalt 64 ettevõttele. Väikeettevõtete hulgas oli tänavu esimesel poolaastal maksuvõlglasi 501. Eelmise aasta esimesel poolel oli see arv 620, maksuvõlgadega ettevõtete arv on väikeettevõtete hulgas vähenenud 19,2 protsenti. Mikroettevõtete hulgas on maksuvõlglaste arv langenud aastaga 5238 ettevõttelt 4831 ettevõttele ehk 7,8 protsenti.
Ka maksehäiretega ettevõtete osakaal on aastaga kõige enam vähenenud suurettevõtete hulgas, viielt ettevõttelt neljale ehk 20 protsenti. Keskmise suurusega ettevõtete hulgas on maksehäiretega ettevõtete arv suurenenud aastaga kahe võrra ehk 5,1 protsenti. Väike- ja mikroettevõtete hulgas on maksehäiretega ettevõtete osakaal langenud vastavalt 1,3 ja 2,1 protsenti.
Maksuvõlgadega ettevõtete arv on kõige enam ehk 21,5 protsenti vähenenud info ja side valdkonnas. Viiendiku võrra on maksuvõlglaste arv vähenenud majutuse ja toitlustuse sektoris. Maksehäiretega ettevõtete osakaal on kõige enam langenud kinnisvaraalase tegevuse vallas – 16,3 protsenti.
Finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side valdkonnas on maksehäiretega ettevõtete arv langenud vastavalt 14,7 protsenti ja 12,4 protsenti. Maksehäiretega ettevõtete arv on tõusnud kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja õhuga varustamise valdkonnas, kus kasv oli 20 protsenti.
Maakonniti on maksuvõlgadega ettevõtete hulk on kõige enam langenud Hiiumaal – 23,5 protsenti. Järvamaal ja Läänemaal on maksuvõlgadega ettevõtete hulk langenud vastavalt 21,9 protsenti ja 21,3 protsenti. Maksehäiretega ettevõtete arv on kõige enam langenud Saaremaal – 17,6 protsenti. Järvamaal on maksehäiretega ettevõtete arv langenud 15 protsenti, Hiiumaal 7,7 protsenti ning Ida-Virumaal 4,8 protsenti. Kõige enam on maksehäiretega ettevõtete hulk kasvanud Valgamaal ning Raplamaal, vastavalt 11,3 protsenti ja 6,8 protsenti.
Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid on suurettevõtete hulgas kaheksa protsenti, keskmiste suurusega ettevõtete hulgas 12 protsenti ning väike- ja mikroettevõtete hulgas vastavalt 15 ja 14 protsenti. Keskmiste ja väiksemate ettevõtete hulgas on kõrge krediidiriskiga ettevõtteid rohkem, kuid Jägeri sõnul on peavadki väiksemad ettevõtted reeglina rohkem riske võtma, selleks et konkurentsis püsida.
Võrreldes jaanuariga on tänavu augusti andmetel kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal pisut tõusnud, 12,3 protsendilt 14,2 protsendile, kuid Jägeri sõnul ei tasu selles probleemi näha.
Jaanuari viimaste aastate rekordiliselt madalat kõrge krediidiriskiga ettevõtete hulka võib tema sõnul pidada lausa "ebanormaalselt heaks" ning selles, et ettevõtted on hakanud taas pisut julgemalt riske võtma, näeb Jäger majandust elavdavat toimet. 2010. aasta jaanuaris oli kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal viimaste aastate suurim – 30,7 protsenti.
Krediidiinfo statistika põhineb ametliku maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel. Maksehäireteks loetakse laenusaaja poolt enam kui 30 euro suuruse rahalise kohustuse täitmajätmist rohkem kui 45 päeva. Maksuvõlgade statistikasse on kaasatud võlad alates 640 eurost. Kõrge krediidiriskiga ettevõteteks loetakse neid firmasid, mille maksejõuetuse tekkimise tõenäosus on suurem kui viis protsenti.
