Mitteresidendile makstud intress on nüüd Eestis reeglina maksuvaba. Kui aga intress ületab oluliselt turutingimustel sarnaselt võlakohustuselt makstava intressi summat võlakohustuse tekkimise ja intressi maksmise ajal, siis on see ületav osa maksustatud.
Kuna praktikas kõiguvad intressid 0,2% ja 20% vahel, siis muutub väljamakse tegijal üsna keeruliseks ülesandeks hinnata, kas konkreetsel juhul intress ületab oluliselt turutingimusi või mitte. Muudetud on ka intressi mõistet ning selgelt sätestatud, et viivist ja leppetrahvi ei käsitleta intressina. Intressi mõistesse on hõlmatud ka diskonteeritud võlakirja intress ja kapitaliseeritud intress.
Vastutasuks mitteresidendile makstud intresside maksuvabastusele tuleb intresside maksjal hakata maksu- ja tolliametile edastama teavet teises ELi liikmesriigis elavale füüsilisele isikule makstud intresside kohta. Selle teabe edastab maksu- ja tolliamet mitteresidendi elukohariigi maksuhaldurile. Seega peavad tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt selliseid intressimakseid tegevad isikud esitama 10. aprilliks 2005 deklaratsiooni 2004. aastal deklareeritavate intressimaksete kohta. Samuti hakkavad teiste ELi liikmesriikide maksuhaldurid (v.a Austria, Belgia ja Luksemburg) edastama teavet Eesti maksu- ja tolliametile Eesti residendist füüsiliste isikute poolt teistest ELi liikmesriikidest saadud intresside kohta. Kuna Austria, Belgia ja Luksemburg üleminekuperioodil teavet ei edasta, võivad nad intressidelt kinni pidada tulumaksu, mida muudatuse tulemusena saab Eesti resident oma tulust maha arvata.
Mitteresidendile makstud dividendide maksustamise osas tehtud positiivseks muudatuseks on see, et mitteresidendist füüsilisele isikule makstud dividendid on käesoleva aasta 1. maist maksuvabad. Mitteresidendist juriidilisele isikule makstud dividendide maksustamine sõltub endiselt osaluse suurusest ning saaja staatusest.
Litsentsitasu osas on teatud juhtudel muudetud maksuvabaks mitteresidendist seotud isikule makstud litsentsitasu. Maksuvabastuse kohaldamiseks peab litsentsitasu saaja olema teise ELi liikmesriigi äriühing. Lisaks on nõutud, et vähemalt kahe aasta jooksul oleks litsentsitasu maksjal litsentsitasu saajas osalus vähemalt 25% või vastupidi või et nii litsentsitasu saaja kui ka maksja osalusest kuuluks vähemalt 25% kolmandale ELi liikmesriigi äriühingule. Üleminekuperioodil tohivad Kreeka, Hispaania ja Portugal maksustada litsentsitasu, kuid seal kinni peetud tulumaksu saab Eesti äriühing maha arvata Eestis dividendide jaotamisel tasumisele kuuluvast tulumaksust.
Olulisematest muudest muudatustest võib mainida seda, et alates 1. maist ei pea maksu- ja tolliametile esitama majandusaasta aruannet need juriidilised isikud, kellel on õigusaktidest tulenevalt kohustus esitada see äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. Topeltaruandlus ei ole põhjendatud, sest maksu- ja tolliamet saab kasutada ja peab kasutama registris olevaid aruandeid arvutivõrgu vahendusel.
