Esmaspäeval, 27. novembril jõustus uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Värskesse seadusesse on sisse kirjutatud mitu uuendust, mis peaks aitama rahapesu ja terrorismi rahastamisega senisest veelgi tõhusamalt võidelda.

• Kõiki ettevõtjaid puudutava muudatusena toob uus seadus kaasa kohustuse avaldada äriregistri andmete juures info ettevõtte tegelike kasusaajate kohta. Muudatuse eesmärk on muuta ettevõtete omanikustruktuur läbipaistvamaks ja vähendada sellega võimalusi kasutada ettevõtteid rahapesu eesmärgil. Tegelike kasusaajate avaldamise kohustus jõustub aga muust seadusest hiljem ehk alates septembrist 2018, kuna selleks vajalike tehniliste arenduste loomine nõuab ettevalmistusaega.
   
• Endiselt jääb kõikidele kauplejatele kehtima kohustus esitada kaubandustegevuse seaduse tähenduses teade kahtlasest tehingust, kui talle tasutakse või ta ise tasub tehingu eest sularahas üle 10 000 euro. Varasemalt oli selleks piirmääraks 15 000 eurot, kuid suuri sularahatehinguid hinnatakse EL tasandil sedavõrd ebatavalisteks, et vastav piirmäär otsustati tuua madalamale.
   
• Hoolsuskohustusega isikute ringi lisanduvad ka piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtted. Kuna Eesti on Euroopa Liidu välispiiri äärne riik, peetakse vajalikuks tõhustada kontrolli ka siinsete piiriüleste sularahavedude suhtes.
   
• Täieneb kohustatud isikute poolt rakendatavate hoolsusmeetmete hulk. Näiteks tuleb kohustatud isikul koguda ärisuhte loomisel infot ka kliendi rikkuse päritolu kohta, kui see on tehingust tulenevalt vajalik ja asjakohane.  Lisaks saab isikusamasuse tuvastamiseks ja isikuga seotud info kontrollimiseks kasutada ka e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendeid, mille all peetakse silmas internetipõhiste tehingute autentimiseks kasutatavaid vahendeid. Eesti digiteenuste ulatust arvestades on e-identimise võimaluse kasutamine hoolsuskohustusega ettevõtetele väga teretulnud viis kontrollikohustuse täitmiseks.