Juuli algusest jõustusid uued kohtumenetluse riigilõivud ja lihtsustus lõivude arvestamise süsteem.

Lisaks paljude lõivude üldisele alanemisele, anti justiitsminister Kristen Michali sõnul muudatustega inimestele võimalus mitmete toimingute osas ka ise valida, kui suurt riigilõivu ühe või teise toimingu eest maksta, edastas justiitsministeerium BNS-le. "Näiteks võla väljanõudmisel on võimalusi mitmeid – kõige odavam on seda teha maksekäsu kiirmenetlusega, millel on kõige väiksem riigilõiv. Kui seda soovitakse teha aga ikkagi üldmenetluses, on ka seal võimalik dokumente elektrooniliselt esitades tasuda väiksem riigilõiv, kui neid paberil esitades," lausus minister.

Kui näiteks 1500-eurose võla kohtu kaudu väljanõudmiseks oli varem riigilõiv 319,55 eurot, siis alates juulist alates on see maksekäsu kiirmenetlusena 45 eurot. Üldmenetluses sama suure võla väljanõudmisel on lõivu suurus hagiavaldust elektrooniliselt esitades 150 eurot ning paberil avaldust esitades 200 eurot. Vaidluses 100 000-eurose korteri omandi üle oli näiteks seni riigilõiv 6391 eurot, juulist alates aga on see 1000 eurot elektroonilise ja 1200 eurot paberil avalduse puhul.

Dokumentide elektrooniliselt esitamine on vabatahtlik ning neile, kes seda teha ei saa või ei taha, säilib ka paberil dokumentide esitamise võimalus.

Samuti on inimesel, kes ei saa mõjuval põhjusel taotlust elektrooniliselt esitada, võimalus tasuda elektroonilise avaldusega sama soodsat lõivu. Seda näiteks olukorras, kus inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge vanuse tõttu arvuti kasutamist nõuda või tal puuduvad oskused ja võimalused arvutit kasutada.

Elektrooniliselt saab dokumente esitada e-toimiku kaudu.