Kuna riigikohus ei võtnud maksu- ja tolliameti kassatsiooni menetlusse, jõustus kohtuotsus maksuvaidluses, kus maksuhaldur hindas äriühingu ainuosanikule ja töötajale makstud dividendid ümber palgaks.

Nii halduskohus kui ringkonnakohus nõustusid maksuameti teatel seisukohaga, et maksuhalduril on õigus hinnata, kas mingi väljamakse näol on tegemist dividendi, juhatuse liikme tasu või töötasuga.

Ringkonnakohus leidis, et ettevõtjaid tuleb maksukohustuse osas kohelda võrdselt. Põhjendatud ei ole maksueelise andmine ettevõtetele, kus osanikeks olevatele töötajatele makstakse palka summades, mis oluliselt jäävad alla sellise töö eest tööturul makstavale tasule.

Kohtute seisukoha järgi saab dividendid hinnata ümber palgatuluks, kasutades majandusliku tõlgendamise põhimõtet.

Seejuures rõhutas ringkonnakohus arusaadava ja läbipaistva maksusüsteemi rajamise tähtsust ning seadusandliku ja täidesaatva võimu vastutust maksumaksja jaoks mõistetava süsteemi loomisel, vahendas maksuamet.

Kuna antud küsimuses ei ole riik kehtestanud selgeid seadusi ega maksuhaldur andnud täpsustavaid juhendeid, ei olnud maksusumma antud vaidluses maksumaksja jaoks piisaval määral ettenähtav. Kirjeldatud põhjusel tühistas ringkonnakohus maksuotsuse, nõustudes muus osas täielikult maksuhalduri seisukohtadega.

Maksuhaldur on asunud koostama dividendide ümberhindamise metoodikat sisaldavat juhendit ning avalikustab selle lähiajal.

Maksuameti hinnangul jäi riigil eelmisel aastal palga dividendidena väljavõtmise tõttu hinnanguliselt saamata ligi 200 miljonit krooni sotsiaalmaksu.

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Lasse Lehis ütles BNS-ile, et liidu hinnangul on maksuamet kohtuotsust veidi valesti tõlgendanud.

"Mingit reaalset maksustamist ei saa toimuda enne, kui amet on oma juhendi avalikustanud ning see saaks alles pärast juhendi avalikustamist puudutada makstud dividende. Ka sel juhul ei ole sugugi kindel, kas see juhend on adekvaatne ja kohtute poolt aktsepteeritav," märkis Lehis.

Lehise sõnul on väga võimalik, et pärast juhendi avaldamist ja selle alusel järgmist maksu määramist võib kohus ikkagi maksu määramise tühistada mingil teisel põhjusel.

Liit soovitab maksuametil pöörduda rahandusministeeriumi poole, et see valmistaks ette seadusemuudatuse, kus oleks kirjas konkreetsed palgamäärad või suhtarvud, mille alusel jagada tulu aktiivseks ja passiivseks.

"Kusjuures need suhtarvud ei saa olla suvalised, vaid peavad rajanema mingile arusaadavale majanduslikule loogikale. Need suhtarvud peavad kehtima ka füüsilisest isikust ettevõtjale, vastasel juhul oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega," lisas Lehis.