Ligi 69 protsenti majutusasutustest ootab, et riik langetaks toitlustusteenuste käibemaksumäära sarnaselt teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuringust.
Uuringust ilmneb, et toitlustusteenuste käibemaksumäära langetamise kogemus Soomes näitas, et järgnenud aastatel Soome toitlustussektori majandusolukord ja investeerimisvõime paranesid. Samas hindu muutis antud maksumuudatus vähe.
Majutusettevõtete juhid ootavad ka, et riik säilitaks majutusteenustele käibemaksu 9-protsendilise soodusmäära, seda ootab 94 protsenti küsitlusele vastanutest.
Enamikus EL riikides kehtib turismisektori konkurentsivõime säilitamise huvidemajutusteenustele käibemaksu soodusmäär. Ka Eestis kehtib majutusteenustel standardmäära ehk 20 protsendi asemel käibemaksu soodusmäär 9 protsenti. Enamikus EL-i riikides ehk 17 kehtib käibemaksu soodusmäär ka toitlustusteenustele.
Käibemaksu soodusmäära mõju hindavad majutusasutused vägagi positiivsena. See aitab hoida majutusele madalamat hinnataset, suurendab müügikäivet ja parandab kasumlikkust ning aitab seeläbi suurendada majutussektori elujõulisust ja jätkusuutlikkust. Madalam käibemaksumäär aitab suurendada ka Eesti konkurentsivõimet turismiturul. 73 protsendi majutusasutuste hinnangul aitab käibemaksu soodusmäär suurendada välisturistide arvu Eestis, suurtest hotellidest märkis seda 88 protsenti.
Lisaks ootavad majutusettevõtete juhid ka riigipoolset panust turundustegevuseks välismaal, transpordi infrastruktuuri arendamisel ning huviäratavate sündmuste ja turismiatraktsioonide toetamisel.
Majutusasutused ise hindasid enda majandusolukorda enamasti rahuldavaks 63 protsendil juhtudest, 27 protsenti pidas oma olukorda heaks ja 10 protsenti halvaks.
Paljud ettevõtted, mis olid viimastel aastatel teinud investeeringuid põhivarasse ja sisustusse, hindasid tehtud investeeringuid ebapiisavaks. Suuremad ettevõtted olid viimastel aastatel rohkem investeerinud ja jäid tehtuga paremini rahule.
Käibe kasvu võimalusi piiravad kõige enam kõrge konkurents, tööjõu puudus, samuti liiga kõrged maksumäärad, sisendite hinnatõus ja jagamismajanduse konkurents. Liiga kõrgete maksumääradena toodi esile kõrged tööjõumaksud ja toitlustuse käibemaks.
Küsitlusest ilmnes ka, et väikestele maaturismiettevõtetele tekitab palju lisaprobleeme liigne riiklik ülereguleeritus, mis raskendab nende toimetulekut.
Puhkemajade grupile oli seejuures kõige olulisem piirav tegur liiga kõrged maksumäärad.
Uuringust ilmne ka, et majutuse hinnatase on tõusnud eelkõige kulude suurenemise tõttu. Tallinna hotellides on tubade hinnad tõusnud rohkem kui mujal Eestis ja puhkemajade grupis suhteliselt vähe.
Eesti majutusettevõtete müügitulust moodustas 2017. aastal 9-protsendilise määraga maksustatav käive 196 miljonit eurot ja 20-protsendilise määraga maksustatav käive, sealhulgas ka toitlustusele 125 miljonit eurot.
Eestit külastas 2017. aastal 6,1 miljonit välisturisti, kes kulutasid turismiteenustele hinnanguliselt 1,44 miljardit eurot. Üle poolte väliskülastajatest ka ööbib Eestis, suur osa neist majutusettevõtetes. 2017. aastal tõusis majutusettevõtetes majutatute arv 3,5 miljonile, sellest 1,4 miljonit olid Eesti elanikud ja 2,1 miljonit teistest riikidest. Viimastel aastatel suurenes Eesti elanike poolne nõudlus majutuses välisnõudlusest kiiremini.
Uuringu eesmärgiks oli selgitada, kuivõrd mõjutab käibemaksu soodusmäär ettevõtete majandusolukorda, seda nii majutusasutuste endi hinnangul kui statistilistel andmetel.
