Septembris külastasid Maksu- ja tolliameti töötajad koos Politsei- ja piirivalveameti töötajatega viit Ida-Virumaa ehitusobjekti, millest kaks olid riigihangete objektid.
Kontrollitud 28 äriühingu 77 töötajast oli registreerimata 13 inimest, kellest kõik töötasid riigihanke objektil. Ühtlasi oli nende 13 registreerimata isiku näol tegemist viie erineva äriühingu töötajatega.

Maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juhi Külli Koidumäe sõnul on riigihangetel ümbrikupalga kaotamine üks prioriteete, millega sellel aastal tegeletakse. “Riigihangete puhul on oluline, et riik käituks teenuseid või kaupasid tellides vastutustundlikult. Arvestades, et riigihangete puhul kasutatakse avalikku raha, on iseenesestmõistetav, et see peab jõudma ainult nende ettevõtjateni, kes maksavad töötajatele ametlikku palka ega riku ausat konkurentsi,” rõhutas Koidumäe.

“Tellijal endal on võimalik ausa konkurentsi tagamiseks palju ära teha – näiteks on võimalik sätestada juba hankelepinguga täiendavad lisanõudeid kõikidele kaasatavatele töövõtjatele, et nende palgatase vastaks vähemalt riigihangete seaduses sätestatud 70% ehitussektori keskmisele,” lisas Koidumäe.

Maksu- ja tolliameti eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks poole võrra. Selleks jätkab amet ümbrikupalkade maksmise ja käibe varjamise tuvastamiseks vaatlusi üle Eesti.