Õngitsus- ehk petukirjad on küberkurjategijate levinud tööriist, mille eesmärk on välja petta inimeste isikuandmeid või raha. Petturid kasutavad sageli usaldusväärsete asutuste, sealhulgas ka Maksu- ja Tolliameti nime, et muuta oma sõnumid usutavamaks ning meelitada inimesi klõpsama pahatahtlikele linkidele või jagama tundlikku teavet.

Kuidas õngitsuskirja või -sõnumit ära tunda?

• Maksu- ja Tolliamet ei küsi kunagi inimestelt e-kirja, sõnumi ega ka telefoni teel isikuandmeid, pangakaardi andmeid, pangakonto paroole ega PIN-koode.
• Amet ei kasuta oma kirjades QR-koode ega üldjuhul ka linke.
• Ei lisa oma e-kirjadele manuseid.
• Ameti kirjad on alati korrektses eesti keeles.
• Kasutatakse alati ameti ametlikku nimetust Maksu- ja Tolliamet.

Õngitsuskirjade tunnustega saate tutvuda SIIN.

Mida teha, kui puudub kindlustunne, kas e-kirja või sõnumi on saatnud Maksu- ja Tolliamet?

• Ärge avage kirjas või sõnumis olevaid linke ega QR-koode.
• Kui olete kirja või selles oleva lingi avanud, ärge sisestage oma isikuandmeid, pangakonto andmeid, paroole ega PIN-koode.
• Kui kahtlete, kas Maksu- ja Tolliameti nimel laekunud teavitus on õige või mitte, siis teavitage sellest ameti kliendituge aadressil emta@emta.ee ning kirjutage, milliselt meiliaadressilt või telefoninumbrilt teavitus saadeti.
• Kui tegu on õngitsuskirjaga, siis edastage õngitsusleht, -kiri või -sõnum riigi infosüsteemi ametile aadressil cert@cert.ee. Riigi infosüsteemi ameti spetsialistid astuvad vajalikud sammud, et kirjas olev õngitsusleht internetiruumist kustutataks ja keegi teine selle ohvriks ei langeks.
• Kahtlased õngitsuskirjad ja nendega saabunud manused, pahavaranäidised jms saatke riigi infosüsteemi ametile analüüsimiseks failide edastuskeskkonnas.

Näiteid Maksu- ja Tolliameti nimel saadetud petukirjadest ja -sõnumitest