Maksu- ja tolliamet tuvastas eelmisel aastal kümmekond ettevõtet, mis üritasid emaettevõttele antud laenu kaudu Eestist maksuvabalt välja viia pea 90 miljonit eurot, kirjutab Postimees.
Välismaa emaettevõtetele antud laene deklareerisid MTA-le mitusada ettevõtet, aga kümmekond juhtu tekitasid ametis aluse arvata kasumi mittelubatud väljaviimist. Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Lauritsi sõnul oli tegemist tootmisettevõtete ja teenusmajanduse firmadega.
Kokku andsid nad kahtlasi laene 87,7 miljoni euro ulatuses, valdavalt emafirma initsiatiivil. Vastavalt juhistele luges MTA laenud aga dividendimakseks, mis tähendas riigikassasse 21,9 miljoni euro suurust täiendava tulumaksu maksmist. Laurits ei välistanud, et see võib tuua tänavu ka kohtuvaidlusi.
Laurits ei täpsustanud, kuidas amet laenajatele jälile said, kuid märkis, et varjatud kasumieraldised on ameti kõrgendatud tähelepanu all juba pikemat aega. “Selleks on loodud isegi vastav töögrupp, kes skeemide lahtipunumisega pidevalt tegeleb,” lisas ta.
Maksuhalduri esindaja kinnitusel ei asu amet kohe eksinud ettevõtteid karistama, vaid on nõus kõik skeemid läbi arutama ja vaidlema. “Üldine suundumus on siiski paremuse poole. Seda põhjusel, et üha enam saavad rahvusvahelised kontsernid aru meie tulumaksusüsteemi eripäradest ning on üldjuhul valmis riske sisaldavad tehingud korrektselt vormistama,” märkis Laurits.
Eelmise aasta kevadel muutus ettevõtetele kohustuslikuks deklareerida maksuhaldurile Eestist välja antud ja tagasi saadud laenud. Kuigi mullu viimases kvartalis kontsernisisene väljalaenamise tempo veidi kasvas, liikus terve aasta peale Eestisse rohkem raha ikkagi tagasi, sõnas Laurits.
Maksu- ja tolliameti andmetel laenasid 2018. aasta neljandas kvartalis 126 Eestis tegutsevat rahvusvahelist ettevõtet riigist välja 138 miljonit eurot.
Kui teises ja kolmandas kvartalis liikusid suured summad Eestisse tagasi, siis neljandas kvartalis oli väljalaenamine suurem. Neljandas kvartalis liikus varem väljalaenatud rahast Eestisse 74 ettevõttele tagasi kokku 113 miljonit eurot.
Möödunud aastal esitas kontsernisiseste laenude deklaratsioone kokku 652 ettevõtet.
Riigikogu võttis 2017. aasta juunis vastu tulumaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega muu hulgas täpsustati varjatud kasumieraldiste maksustamise korda.
Seadusele lisatud maksudest kõrvalehoidumise säte täpsustab, et maksu-ja tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist kasumieraldisega.
Kui emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Kontsernisiseseid laene puudutav seadusesäte jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril.
