Alates 1. jaanuarist on tekkinud veider olukord, kus puudega inimese sissetulek sõltub sellest, kas raha kannab üle töötukassa või sotsiaalkindlustusamet, ühtlasi kaotavad osad toetuse saajad raha, kirjutatakse päevalehes Postimees.
"Olen töövõimetuspensioni saaja ja 1. jaanuarist saan, hopsti, 35 eurot vähem pensioni, " rääkis raske kuulmispuudega Kristiina (nimi muudetud – toim). Tema töötasu on 1300 eurot ja töövõimetuspension 176 eurot. Kui talle maksaks raha töötukassa ehk ta saaks töövõimetoetust, siis oleks ta puude tõttu määratud raha täies ulatuses kätte saanud, sest poliitikute otsuse järgi toetusi tulumaksuvabastuse arvestamisel sissetuleku hulka ei arvestata, erinevalt töövõimetuspensionist. Sellist vahetegemist puudega inimeste seas on riik põhjendanud sooviga suunata töövõimetuspensionäre taotlema töövõimetoetust, mida ei rahastata riikliku pensionikindlustuse rahast.
Töövõimereform algas 2017. aasta alguses ja 2018 on viimane aasta, kui riik maksab paljudele töövõimetuspensioni. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul võib töövõimetuspensionär taotleda töötukassalt töövõime hindamist ka enne korduvekspertiisi tähtaega.
Puudeaste võib muutuda
Kristiinat ootab töövõime hindamine ees 2019. aastal ja erandkorras selleks, et saada riigi makstavale rahale tulumaksuvabastus, ta seda teha ei kavatse.
Oma saatusekaaslaste kogemustele tuginedes arvab raske kuulmispuudega naine, et kuna tal on nüüd sisekõrva kuulmisimplantaat, ei määrata talle suure tõenäosusega enam sama rasket puuet kui eelmine kord, kui ta kasutas tavakuuldeaparaati. "Nii veider, kui see ka pole, tavaaparaatide puhul arvestatakse puuet ilma aparaatideta tehtud audiogrammi põhjal, aga implantaadi puhul mitte. Kusjuures implantaadiga kuuledki üldjuhul paremini kui koos tavakuuldeaparaatidega," ütles Kristiina.
Ilma sisekõrva kuulmisimplantaadita oleks ta täiesti kurt ja seetõttu sõltub nii tema töövõime kui ka tavaelus hakkama saamine otseselt abivahendist. "Nad millegipärast arvavad, et masinad töötavad alati suurepäraselt ja ilma tõrgeteta," lisas ta.
Tavakuuldeaparaatide kasutajad kuulevad siiski midagi ka ilma aparaadita.
Puuetega inimeste töövõime ümberhindamise innukust võib pärssida ka eelmise aasta alguses jõustunud muudatus, mille järgi üle 1063 euro (brutopalk – toim) teenivate puudega inimeste töövõimetoetus hakkab vähenema. Kristiina on selle uue reegliga kursis, kuid ei usu, et paljud puudega inimesed seda teaksid.
Kuigi vahetult enne jõule saatis sotsiaalkindlustusamet talle kirja soovitusega esitada tulumaksuvabastuse avaldus, otsustas Kristiina seda mitte teha, sest aastatulu ennustada näis talle keeruline. "Keegi ei tea ju ette oma elu järgmise aasta võrra ja lihtsam on valida riigile intressita laenuandmine," sõnas ta.
Neiu loodab, et järgmisel aastal saab ta enam makstud tulumaksu siiski tagasi. "On meeldivam saada märtsis suurem summa tagasi, kui karta, et äkki pean tulumaksu hoopis juurde maksma, tõdes ta.
Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul tuleneb pensioni, kindlustushüvitise ja toetuse erinev maksustamine tulumaksuseadusest, mille alusel maksustatakse tulumaksuga inimese kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas palgatulu, ettevõtlustulu, pensionid, toetused, kindlustushüvitised, väljamaksed pensionifondist jms. Toetuste maksustamisel on tulumaksuseaduses erand.
