Rahandusminister Ivari Padari soov kehtestada uusi makse ja külmutada tulumaksureform tekitab koalitsioonis erimeelsusi.
“Uute maksude kehtestamine praegu on väga halb plaan,” ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus.
Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi hinnangul peaks kõigepealt üle vaatama riigil juba olevad kohustused, mis takistavad koalitsioonilepingu prioriteetide elluviimist. Reformierakonna jaoks on üks sellistest tulumaksu alandamine. Peaminister Andrus Ansip kinnitas reedesele kabinetiistungile minnes, et ta ei toeta tulumaksumäära alandamise peatamist.
Sotsiaaldemokraadid eesotsas Padariga on aga seda meelt, et tulumaksureform tuleks külmutada. “Eks Reformierakond peab oma laulu laulma. Igal lapsel oma laul. Piltlikult öeldes Vene maksukoormusega me Skandinaavia heaolu ei saavuta,” ütles Padar uudistesaatele “Reporter”, kommenteerides Reformierakonna vastuseisu uute maksude kehtestamisele ja tulumaksu külmutamisele.
Arenenud maid ei tasu pimesi jäljendada
Põllumajandusminister ning eelarvestrateegia kärbetega tegeleva töörühma liige Helir-Valdor Seeder rõhutas, et arvestades meie riigi väiksust ja kiirelt toimunud muudatusi pole väljakujunemata majandusega Eestit vana Euroopaga päris adekvaatne võrrelda ning ei tasu sealt üks-ühele mudelit üle võtta. “Tuleb vaadata, milline on meie maksude ja majanduse struktuur, ja sellest õigeid järeldusi teha,” märkis Seeder.
Tema sõnul pole tulumaksureformi sisulise arutelu juurde veel jõutud ei koalitsiooni eestseisuses, valitsuses ega ka kuueliikmelises töörühmas. Küll aga oli tema seisukoht, et maksudega ei mängita. “Ma ei pea väga õigeks maksuseadusi muuta, aga IRL on kindlasti valmis seda arutama. Kui on tegemist keerulise olukorraga ja muid lahendusi ei ole, tuleb selle juurde tulla, aga see peaks olema üks viimastest võimalustest, mis lauale pannakse,” ütles Seeder.
Euroopa toetus paneb ka Eesti raha kulutama
Seederi hinnangul on praegu väga oluline maksusüsteemi stabiilsus ka niisuguste maksude puhul, mis on seotud ettevõtluse arendamise ja pikaajalise perspektiiviga investeeringutega. Lisaks on võetud terve rida lepingulisi kohustusi rahvusvaheliste lepingutega, samuti on Eestil Euroopa direktiividest otse kohalduvaid kohustusi, mida peab täitma ja mille arvel säästa ei saa.
Nende hulgas näiteks Euroopa Liidu rahalised vahendid, mida järgmisel aastal rohkem kasutada loodetakse, Euroopast tulevale rahale on aga vaja tagada kaasfinantseerimine. “Ei ole ju mõistlik jätta Euroopa raha kasutamata,” ütles Seeder.
Kommentaar
Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister
Ajakirjanduses tundub olevat kõlama jäänud arvamus, et tuleks säästa peamiselt eelarvekulutuste kokkuhoidmise teel – mida viletsam on prognoos, seda rohkem tuleks säästa. Päris nii lihtne see ka ei ole, see on natuke lihtsustatud nägemus.
Riigieelarve kulusid ei saa niisama lihtsalt riigieelarve seaduse muutmisega muuta, sest paljud kulud tulenevad teistest nendega seotud seadustest.
Viimase kolme-nelja aasta jooksul on Eestis vastu võetud hulgaliselt seadusi, mis toimivad väga hästi ja kõik nad on olnud ka vajalikud.
Kuid nad toimivad vaid väga kiiresti kasvava majanduse olukorras. Nad ei ole senises mahus enam realiseeritavad.
Ainult eelarveseaduse kärpimisega ei ole võimalik nendele väljakutsetele reageerida, on vaja muuta ka muid seadusi, mis riigile kulutusi tekitavad.
