Eestis pole ühtegi ettevõtet, kes vastaks elektriaktsiisi soodustuse kriteeriumidele.
Järgmisel aastal jõustuv aktsiisiseadus võimaldab väiksemat elektriaktsiisi ettevõtetele, kelle toodangu väärtusest moodustab suure osa elektri hind. Kui ELi direktiivis on piiriks 3 protsenti, siis Eesti on selleks kehtestanud vähemalt 50 protsenti.
Nagu selgus, pole sellise näitajaga ettevõtet Eestis olemas. “Ma ei tea, kust sellist ettevõtet üldse otsida. See võib heal juhul olla mingi suur Hiina tohutult ebaefektiivne alumiiniumikombinaat,” laiutas majandusminister Juhan Parts käsi.
Padar jääb vastuse võlgu
“Ka mina usun, et sellist ettevõtet on Eestis väga raske leida,” möönis rahandusminister Ivari Padar. Vastuse küsimusele, kust see number pärit on või miks üldse kehtestati, jäi rahandusminister võlgu. Küsimus olevat pigem selles, kas ettevõtetele sellist maksuerisust üldse teha, kuna seni on igasuguseid erisusi ja keerukusi välditud nii palju kui võimalik.
Majandusministeeriumi analüütikute hinnangul seab selline seadus mitmed rahvusvahelisel turul tegutsevad Eesti ettevõtted halvemasse konkurentsiolukorda võrreldes analoogsete ettevõtetega teistes Euroopa Liidu riikides.
Padar märkis, et iga ettepaneku põhjal ei maksa kergekäelisi samme teha. “Soodustusi kehtestada on ju imelihtne, probleemipuntras olemine on pärast märksa raskem,” ütles Padar, lisades, et ootab majandusministeeriumilt täiendavat analüüsi.
Partsi sõnul on analüüse juba piisavalt tehtud. Tema hinnangul on tegemist poliitilise otsusega, kas Eesti kasutab ära Euroopa Liidu direktiivi võimaluse või mitte. “Praegu me võtame üle ühe Euroopa reegli ja võtame selle üle niimoodi, et Eesti kaotab sellega osa oma atraktiivsusest,” jäi Partsile arusaamatuks, miks tahetakse Euroopa teiste riikidega võrreldes iseendale kehvemad reeglid teha. Löögi alla satuvad nii tegutsevad ettevõtted kui ka tulevased investeerijad.
Partsi arvates vaatab Padar liiga palju seljataha. “Vaataks ehk ettepoole. Seljataha vaadates võib vastu puud panna,” hoiatas majandusminister.
Vähi: räägin kurtidele
Silmet Grupp ASi juhatuse esimehe Tiit Vähi sõnul on Eesti majanduses juba mitmeid väga negatiivseid tendentse, mis on olnud terava arutelu all mitmes ettevõtjate vestlusringis. “Üldiselt ollakse arvamusel, et Eesti ettevõtluskliima on muutunud halvaks paljude näitajate poolest ja elektri hinna ning aktsiisi tõus on üks neist,” ütles Vähi, kelle sõnul tuleks direktiivist tulenev soodustusvõimalus kindlasti ära kasutada. “Aga ma olen väsinud valitsuse õpetamisest, nad nii kui nii seda ei arvesta,” sõnas Vähi.
Ettevõtjad: soodustus aitaks meil püsida konkurentsis
Ettevõtjad soovivad elektriaktsiisi soodustuse seaduse muutmist, kuna see mõjutab valusalt konkurentsivõimet ja Eesti kui ettevõtluskeskkonna mainet.
“Ettepanek sai tehtud nii rahandus-, kui ka majandusministrile, et mitte olla konkurentsis kehvem. Enamikus ELi riikides sõltuvad erinevad tariifitasud tarbimise mahust,” ütles Estonian Cell ASi juhatuse liige Riia Ratnik.
Estonian Celli tootmiskulud sõltuvad väga suurel määral energia hinnast ning aktsiisitõus lööks tselluloositehast valusalt.
Silmet Grupp ASi juhatuse esimees Tiit Vähi peab 50 protsendi piirangu sattumist seadusesse ametnike näpuveaks, sest ettevõtteid, kes selle regulatsiooni sisse mahuksid, Eestis pole.
“Sageli need, kes määrusi kirjutavad, ei tea praktikast just väga palju ja Euroopa Liidu pealt mahakirjutamise käigus eksitakse suurusjärguga,” nentis Vähi, lisades, et 50 asemel võiks olla ka 99,9 protsenti – mitte mingit vahet poleks.
MIS ON MIS?
ELi direktiivi järgi võib liikmesriik võib anda kas soodustusi või vabastada elektriaktsiisist ettevõtted, mille toodangu väärtusest 3% moodustab elektri hind või energiamaks (ehk sisuliselt aktsiis) moodustab vähemalt 0,5% lisandväärtusest.
ELi direktiivi järgi saaks vabastust taotleda näiteks:
Estonian Cell
Silmet Grupp AS
Kunda Nordic Tsement AS
Nitrofert
Repo Vabrikute AS
