Jaanuaris tasuti maksu- ja tolliametile 645,6 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,8 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Jaanuari maksude kogutulu kasv võrreldes eelmise aastaga on tagasihoidlik, peamiselt kuna käesoleva aasta veebruaris ei toimunud alkoholiaktsiiside tõusu nagu aasta varem. Aasta tagasi soetati jaanuaris enne aktsiisimäärade tõstmist alkoholi varusid lattu, mille tulemusel tõusis alkoholiaktsiisi tasumine ühel kuul hüppeliselt üles ning käesoleva aasta võrdluses on jaanuari alkoholiaktsiisi kogus oluliselt madalamal tasemel. Muutuseid varumises peegeldavad ka allpool tabelis 1 toodud aktsiiside kasvumäärad võrreldes eelmise aastaga. Jaanuari kütuseaktsiisi tasumise kõrge tase võrreldes eelmise aastaga tuleneb peamiselt madalast võrdlusbaasist ehk võrdlus põhineb eelmise aasta bensiini aktsiisitõusule järgneva tasumise madalseisuga.

Tabel 1. Jaanuari maksutulu

Maksuliik (mln eurot)	Eelarve 2019	Jaanuar	Jaanuar võrreldes mullu sama kuuga	Eelarve täitmine
Keskvalitsuse maksud	7 768	646	1,8%	8,3%
Sotsiaalmaks	3 280	257	11,8%	7,8%
Tulumaks	795	110	-7,0%	13,9%
Füüsilise isiku tulumaks	290	41	-16,5%	14,1%
Juriidilise isiku tulumaks	505	69	0,2%	13,7%
Käibemaks	2 550	188	6,8%	7,4%
Aktsiisid kokku	1 069	82	-20,6%	7,7%
Kütuseaktsiis	584	46	33,9%	8,0%
Alkoholiaktsiis	230	14	-75,1%	6,1%
Tubakaaktsiis	220	16	105,7%	8,0%
Elektriaktsiis	35	4	5,9%	11,2%
Pakendiaktsiis	0	0	557,3%	20,8%
Tollimaks	39	4	41,4%	11,4%
Hasartmängumaks	29	3	11,0%	9,5%
Raskeveokimaks	5	1	-1,9%	21,2%
Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele	1 182	105	9,9%	8,9%

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine on aga languses, kuna eelmise aasta jaanuari laekumine oli endise maksuvaba tulu süsteemi alusel ehk uue süsteemi mõju avaldus alates veebruarist. 2019. aasta esimese kuuga on riigieelarvega aastaks kavandatust täidetud 8,3 protsenti, mis jääb pisut alla eelmise aasta samale näitajale.

Kui jaanuaris kasvas keskmine palk maksu- ja tolliameti deklaratsioonide alusel 9,4 protsenti ja on olnud suure kasvuga kogu eelmise aasta jooksul, siis sellele vaatamata püsib tarbimisjulgus madalal, mis viitab kõrgele tarbijate säästmise tasemele. Tagasihoidlik tarbimine peegeldub suurima tarbimismaksu ehk käibemaksu dünaamikas, millest järgnevalt lähemalt.

Majanduskasv on loonud head eeldused kaudsete maksude tulu kasvuks, kuid inimesed kalduvad säästma

Ülemaailmse tõusulaine toel on Eesti majandus viimasel paaril aastal pakkunud positiivseid üllatusi ning eelmisel aastal ulatus majanduskasv jooksevhindades 8,6 protsendini (püsivhindades 3,9 protsendini). Sisemajanduses on kasvu toetanud ehitussektori väga kiire areng ning sissetulekute kasvu tõttu suurenev eratarbimine.

Kui maksu- ja tolliameti andmetel kasvas eelmisel aastal keskmine väljamakse palgatöötajale 6,9 protsenti, siis maksuvaba tulu tõusu tõttu ulatus keskmine netoväljamakse tõus koguni 9,3 protsendini. Hõive kasvu arvestades kasvas maksudejärgne töine sissetulek 10,7 protsenti. Vaatamata eraisikute tugevale finantsseisule ning ajaloolist keskmist ületavale kindlustundele, on inimesed tarbimisotsuste tegemisel ettevaatlikud ja säästumäär on tõusnud. Käibemaksu tulu kasv jäigi sissetulekute kasvule alla paari protsendi võrra.

Tänavu jaanuaris on käibemaksutulu kasv aeglustunud võrreldes eelmise aasta sama ajaga

Käibemaksu tasumise kasv jaanuaris on aeglustunud, millega jätkub 2018. aasta teises pooles alanud kasvu pidurdumise trend. Lisaks toetab käesoleval aastal trendi aktsiisimäärade tõusu tühistamine, mille tulemusena hinnakasv pidurdub. Tulu aluseks olnud maksustatav käive kasvas jaanuaris võrreldes eelneva aastaga mõõdukalt ehk 3,6 protsenti.

Käibemaksu tulu kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv oli 2019. aasta jaanuaris 4 protsenti, kuid jääb alla kasvutempole 2018. aastal. Ühtlasi oli jaanuar, suuresti alkoholiaktsiisi tõusule eelnenud varumise tõttu, 2018. aasta kõige tugevam kuu, mis on võrdlusbaasi kõrgele seadnud.

Olulistes sektorites on käibemaksu tasumise kasv pidurdunud

Sektoritest panustasid jaanuaris käibemaksu tasumise kasvu enim energeetika ja jaekaubandus, kus tasumine kasvas mullusega võrreldes vastavalt 27 ja 16 protsenti. Sealjuures kiirenes tasumise kasv jaanuaris mõlemas sektoris. Energeetika kasv tuleneb elektrienergia ja soojusenergia müügi kasvust, mis tugines eelkõige hinnatõusul.

Jaekaubanduse tasumise kasvu on toetanud müügi suurenemine spetsialiseerumata kauplustes ning mootorikütuste jaemüük. Käibemaksu tasumised kasvasid ehituse tegevusalal 2018. aastal kokku jõudsalt ehk 19 protsenti. Sealjuures oli kasv laiapõhjaline, hõlmates kõiki kolme ehitusvaldkonda: hoonete- ja rajatiste ehitust ning eriehitustöid. Samuti oli tugeva tasumise kasvuga hulgikaubandus ning mootorsõidukite müük, kus tasumine kasvas eelnenud aastaga võrreldes mõlemas sektoris 8 protsenti. Seevastu on 2019. aasta jaanuaris nii mootorsõidukite müügis kui ka hulgikaubanduses tasumised väiksemad kui aasta varem.

Avaldunud on ka ehitussektori tasumise kasvu selge aeglustumine ja seda nii jaanuaris kui ka viimasel kolmel kuul (vt joonis 1). Ka väljastatud ehituslubade statistika viitab ehitusturu jahtumisele.

Joonis 1. Käibemaksu tasumise kasvu aeglustumine ehituses ja mootorsõidukite müügis (kolme kuu keskmine muutus protsentides, võrreldes eelmise aasta sama ajaga)

Maksude kogutulu kasv jäi jaanuaris mõõdukaks eelmise aasta alguses aset leidnud maksumuudatuste mõju tõttu, mida sel aastal ei olnud. Käibemaksutulu kasv aga näitab jätkuvat aeglustumise trendi.