Üheksa kuuga on kogutud 72 protsenti riigieelarves planeeritud makstuludest, mis vastab eelmise aasta sama perioodi tasemele ja on kooskõlas planeerituga. Otseste maksude tasumine on jätkuvalt parem kui aasta tagasi, eelkõige palgakasvu toel. Juriidilise isiku tulumaksu on 9 kuuga tasutud kolmandiku võrra rohkem kui mullu erasektori, sh krediidiasutuste dividendide toel. Kaudsete maksude tasumist on suurendanud aasta alguses toimunud määrade tõusud, kuid hoiab tagasi reaalse ostujõu langus ning madal tarbijate kindlustunne.

Tööjõumaksude tasumist toetab palkade kasv, töökohad ei ole oluliselt vähenenud. Kolme kvartaliga on palgad kasvanud 7,2 protsenti ja töökohtade arv vähenenud 0,9 protsenti. Sotsiaalmaksu tasumine kasvas sellest tulenevalt 9 kuuga 6,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kolme kvartali palgafondi kasvu veab tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala 15,2 protsendiga, aeglaseima kasvuga on ehitus 1,8 protsendiga. Riigieelarvelise füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab jätkuv inimeste tulude maksuvaba tulu piirkonnast välja kasvamine – tööealiste maksuvaba tulu saajate arv on vähenenud ligi kümnendiku. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas 9 kuuga 10,6 protsenti. Sotsiaalmaksust oluliselt kiirema kasvu põhjuseks on pensionilt arvestatud tulumaksu jaotuse muutus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel alates veebruarist.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist suurendas 9 kuu kestel krediidiasutuste tulumaks jaotatud kasumilt, mis ulatus üle 116 miljoni euro. Krediidiasutuste avansilise tulumaksu laekumine on samas kasvanud 18 miljoni euro võrra. Ülejäänud erasektori ettevõtete tulumaks kasvas kolme kvartaliga 54 miljoni euro võrra ja arvestades tuleva aasta maksumäära tõusu, võib aasta lõpus oodata kasvu jätkumist võrreldes eelmise aastaga. Riigiettevõtetelt on 9 kuuga laekunud umbes sama palju tulumaksu jaotatud kasumilt kui eelmisel aastal. Laekumas on veel tulumaks Eesti Energialt ca 15 miljoni euro ulatuses.

Aktsiiside tasumised on kolmandas kvartalis stabiliseerunud ning 9 kuu kokkuvõttes ületab tulu kokku aastatagust sama perioodi summat. Alkoholi- ja tubakatoodete puhul on märgata aeglast, kuid pidevat tarbimise langust, mida tasakaalustab käesoleval aastal mõõdukas aktsiisimäära tõus. Tarbimise vähenemist mõjutavad reaalse ostujõu langus ning madal tarbijate kindlustunne. Alkoholiaktsiisi tasumine jääb küll aastases võrdluses  eelmisele aastale alla, 9 kuuga -11,4 protsenti, kuid seda peamiselt eelmise aasta lõpus toimunud aktsiisitõusueelse ettevarumise tõttu. Septembris tasuti alkoholiaktsiisi kokku 4 protsenti rohkem kui aasta varem. Tubakaaktsiisi tasumist ei ole ettevarumine oluliselt mõjutanud ning 9 kuu kokkuvõtte on aastane tasumine kasvanud protsendi võrra. Viimastel kuudel on mootorikütuste hinnad küll langenud, kuid see ei ole kaasa toonud olulist tarbimise kasvu ning kütuste deklareerimine ja müük on püsinud üldiselt stabiilsena. Diislikütuse deklareerimine on 9 kuuga kasvanud ligikaudu 4 protsenti, samas kui bensiini deklareerimine on tõusnud vaid 1,5 protsenti. Sealjuures, vaatamata diisliaktsiisi tõusule, on diislikütuse jaehind selle aasta jooksul püsivalt olnud Eestis madalamal kui Lätis.

Käibemaksu tasumise kasvu hoiab aasta alguses toimunud standardmäära tõus, kuid tarbija kindlustunne on endiselt nõrk. Selle aasta käibemaksu tasumise kasv, 9 kuuga 10,3 protsenti, on tingitud peamiselt standardmäära tõusust. Positiivset efekti maksutulule on andnud ka palgakasv, mis on tänavu olnud hinnatõusust pea kaks korda kiirem ja soosinud tarbija ostujõu taastumist. Siiski oli kolmanda kvartali lõpus tarbija kindlustunde indikaator endiselt madalal tasemel, mis hoiab tarbimisaktiivsust ja nõudlust kaubanduses tagasi. Positiivse märgina saab välja tuua, et ettevõtete kogukäibed on kolmandas kvartalis mullusega võrreldes pöördunud väiksesse tõusu, kuid kuises võrdluses ei ole käivete muutused veel stabiilse tõusutrendiga. Ehkki Eesti siseselt on jaekaubanduse käive mullusega võrreldes väikeses languses, siis näiteks Euroopa Liidu suunaline e-kaubandus, sealhulgas sellelt tasutud käibemaks, on kasvanud kolmandiku võrra ehk 31 mln. E-kaubanduse kasvutempo oli kiire ka mullu, kuid tänavu on märgata e-kaubanduse osakaalu tõusu käibemaksu tulu suhtes. Sellele on kaasa aidanud Euroopa Liidu ülene makseteenuse osutaja poolne info esitamise kohustus, mis on parandanud käibemaksu kuulekust.

Joonis. Maksutulu kokku (mln) 2023 ja 2024, kasv võrreldes eelmise aastaga (%)
Allikas: maksu- ja tolliamet