Krediidiinfo AS Eesti ettevõtete maksekäitumise 2011. aasta esimese poole statistika põhjal vähenes riigile võlgu olevate ehk maksuvõlgadega ettevõtete arv esimesel poolaastal võrreldes mullu sama perioodiga ligi 18 protsenti ja äripartneritele võlgu olevate ehk maksehäiretega firmade arv 11,5 protsenti vastavalt 6834 ja 4361 ettevõtteni.

Veel aasta tagasi kasvasid mõlemad näitajad hoogsalt – maksuvõlgadega ettevõtete arv 12 protsendi ja maksehäiretega firmade arv 24 protsendi võrra.

Statistika põhjal oli kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete maksehäirete summa tänavu esimesel poolaastal kokku 118 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes eelmise perioodiga 10 protsenti. Maksuvõlgade summa kasvas aga vaatamata riigivõlglastest ettevõtete arvu vähenemisele ligi neli protsenti, jõudes 101 miljoni euroni.

Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger ütles 6. septembril 2011. a toimunud pressikonverentsil, et maksekäitumise statistika näitab majanduskriisist taastumise märke. Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal jõudis tänavu esimesel poolaastal majanduslanguse-eelsele tasemele, moodustades aktiivsetest Eesti ettevõtetest 15 protsenti.

Jägeri sõnul hakkas kõrge krediidiriskiga firmade osakaal kasvama 2008. aasta sügisel, enne seda oli antud ka väga lihtsalt krediiti. 2008. aasta septembris oli kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal 18 protsenti, 2009. aasta jaanuaris oli see juba 25,3 protsenti. Maksimumi saavutas kõrge krediidiriskiga ettevõtete hulk 2010. aasta jaanuaris, mil selliste firmade osakaal ulatus 30,7 protsendini, hakates siis alanema, jõudes 2011. aasta augustiks 15,2 protsendini.

Jäger märkis, et kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal oli vahepeal ebanormaalselt kõrge, mõistlik piir on 15–20 protsenti. Praegu on tema sõnul kõrge krediidiriskiga umbkaudu iga seitsmes ettevõte. Ta lisas, et kõrge krediidiriskiga ettevõte ei pruugigi olla võlgu, vaid selle finantsseisund võib olla kehv.

Suurema krediidiriskiga tegevusaladeks jäid tänavu esimesel poolaastal majutus ja toitlustus ning ehitussektor, kus riskantseid ettevõtteid on vastavalt 28 ja 21 protsenti. Samas on nende sektorite riskantsus võrreldes aastataguse seisuga oluliselt vähenenud.

Jäger ütles, et need tegevusalad on olnud läbi aegade kõige riskantsemad, kuna elavad peamiselt sisetarbimisest. Näiteks kruiisituristid ei too majutusse raha, oluline on ka, kuidas antakse nende valdkondade firmadele laenu.

Nii maksuvõlgade kui ka maksehäiretega ettevõtteid on aastaga jäänud vähemaks kõigil tegevusaladel. Ainsaks erandiks on majutuse ja toitlustuse sektor, kus maksehäiretega ettevõtete arv kasvas seitse protsenti. Arvestades sektori paranenud konjunktuuri, on alust oodata maksekäitumise paranemist lähiajal ka sellel tegevusalal.

Jäger tõi välja, et maksuvõlgadega ettevõtete hulk oli esimesel poolaastal suur ka põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, kuid selles valdkonnas on see sesoonne omapära.

Maakonniti vähenes maksehäiretega ettevõtete arv tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullu sama perioodiga enim Võrumaal, Järvamaal ja Lääne-Virumaal, vastavalt 24,7, 24 ja 22,4 protsenti. Maksuvõlgadega ettevõtete arv langes aastaga enim Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal, vastavalt 29,1, 27,5 ja 25,3 protsenti.

Jägeri sõnul on olukord paranenud eelkõige maakondades, kus on vähem ettevõtteid.

Jägeri sõnul on kõige keerulisem võlaringist väljuda keskmise suurusega ettevõtete sektoril, kus maksehäiretega ettevõtete arv vähenes aastaga vaid neli protsenti ja maksuvõlgadega ettevõtete arv isegi kasvas kaheksa protsenti. Võrdluseks võib tuua suurettevõtete vastavad näitajad, kus maksehäiretega firmade arv langes aastaga 62 ja maksuvõlgadega ettevõtete arv 33 protsenti.

Majanduslanguse alguses said suurima löögi keskmise suurusega ettevõtted ja neil on ka masu lõppedes kõige raskem toibuda, rääkis Jäger. Tema sõnul on keskmine ettevõte kõige nõrgem, kuna ta tegeleb ühe põhitegevusalaga ja tal on raske ennast reorganiseerida.

Jägeri sõnul vaatab Krediidiinfo ettevõtete maksekäitumist maksimaalselt ühe aasta piires ning tema sõnul Eestis edaspidi olukord halvenema ei peaks. Ta märkis aga, et kui maailmamajanduses toimuks midagi kohutavat, on edasine olukord ka Eestis prognoosimatu.

Samas lisas ta, et majanduslanguse ajal eraldati terad sõkaldest ehk ellu jäid vaid raskustega toime tulnud ettevõtted ning need suudavad olude halvenedes paremini toime tulla. "Raskused üle elanud ettevõte on hästi tugev," lausus ta.

Jäger märkis, et siseturul on ettevõtetel praegu palju võimalusi, kui on veidi ka riskijulgust ning finantsolukord on praegu võrreldes varasemaga hea.

Krediidiinfo asedirektori sõnul lisab optimismi ka see, et eksportivate ettevõtete arv on kasvanud ning et just väikeettevõtted on leidnud endale välisturge.

Jäger ütles ka, et kuna Eestis saab ettevõtteid nüüd registreerida ilma kapitali sissemaksuta, siis on firmade registreerimine hoogustunud ning tulevik näitab, kui paljud neist on asutatud ainult üheks tehinguks ja kui paljud jäävad kestma. Ta lisas, et uued firmad on peamiselt mikroettevõtted. 

Krediidiinfo uuringu valimi suurus on 55 334 ettevõtet. Sinna kuuluvad aktiivselt tegutsevad ettevõtted, mis on esitanud viimased majandusaasta aruanded, on jätkuvalt tegutsevad majandusüksused, on määratlenud põhitegevusala ning on näidanud viimasel aruandeperioodil äritulusid. Krediidiinfo statistika põhineb maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel.