Maamaks on maamaksuseadusega kehtestatud riiklik maks. Maamaksuga maksustatakse Eestis kogu maa, v.a maa, millel on majandustegevus keelatud. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Maamaks lähtub maa maksustamishinnast maksumäära alusel, mille kehtestab kohalik omavalitsus. Maksustamishind kujuneb maa potentsiaalse tulukuse, maa sihtotstarbe ja asukoha, mitte maa tegeliku kasutuse põhjal. Maa maksustamishinna ja sellele kehtestatud maksumäära põhjal arvutab maksu- ja tolliamet maamaksu ning korraldab maamaksu tasumist.
Maamaksu maksjad
Maamaksu maksavad maa omanikud või maa kasutajad – nii eraisikud, ettevõtted kui ka riik. Maamaksuga maksustamise aluseks on maa omandi- või kasutusõigus. Kui maakasutus ei ole ümber vormistatud maareformi seadusega, siis maksab maamaksu maa kasutaja. Kui maa on koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega, siis maksab maamaksu hoonestaja või kasutusvaldaja. Kui kinnistu (krunt koos hoonetega) on jagatud korteriomanditeks, siis maksab iga korteri omanik maamaksu enda korteriomandi eest.
NB! Maamaksu ei määrata, kui maksusumma jääb alla 5 euro. Ka kortermajades elavad korterite omanikud on maamaksu maksjad. Kuna aga paljudes kortermajades jääb korteriomanike maamaksu osa alla 5 euro, siis ei pruugi inimesed olla maamaksust ja maamaksuvabastusest teadlikud.
Maa väärtus
Maa maksustamisel on aluseks maa väärtus, mille leiab Maa-amet maa korralisel hindamisel.
Hindamise tulemusel moodustatakse hinnatsoonid ja igas tsoonis leitakse maa väärtus sihtotstarvete või kõlvikute (maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast) kaupa. Tulemused vormistatakse hinnatsoonide kaartidena ning maa väärtuste loeteluna.
Maa-amet lisab hindamise tulemused maakatastrisse (andmekogu, mis koosneb maaregistrist, katastrikaartidest ja katastriarhiivist). Maakataster kajastab muuhulgas ka maatüki looduslikku seisundit, kõlvikute andmeid, mis võivad muutuda, kui muutub maa looduslik olukord.
Maa maksustamishind
Maa hindamist reguleerib maa hindamise seadus.
Maatüki maksustamishinna arvutavad kohalikud omavalitsused, kes kehtestavad igale maatükile maksumäära ning soodustused hinnatsoonide lõikes igal aastal hiljemalt 31. jaanuariks.
Maamaksumäär on 0,1—2,5 protsenti maksustatava maa hinnast aastas. Muudetud maksumäärad hakkavad kehtima 1. jaanuaril.
Maatüki maksustamishinna alusel arvutab maksu- ja tollimet maamaksu.
Maa maksustamishinna määramise vaidlustamise kehtestab maa hindamise seadus.
Maamaksu soodustused
Maamaksust on vabastatud kodualune maa, mille suurus on tiheasustusega alal 0,15 hektarit ja mujal 2 hektarit.
Maaomanikul on õigus kodualuse maa maamaksuvabastusele, kui 1. jaanuari seisuga:
- on ta maatüki omanik või kasutaja;
- on maatükk elamumaa, või maatulundusmaa, mille koosseisu kuulub õuemaa kõlvik;
- on sellel maal asuvas hoones maaomaniku püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistris olevatele elukoha andmetele.
Korteriomandite puhul kehtib kodualuse maa maksuvaba piirmäär, mis on jaotatud igale korteriomandile vastavalt selle omandiosale. Maamaksuvabastus kehtib ka hooneühistule, mille omandisse elamu kuulub. Kui maatükil on mitu kaas- või ühisomanikku, siis kehtib maksuvaba piirmäär kõikide omanike kohta ühiselt.
Kui korterelamus on osa ruume kasutusel äripinna või sotsiaalmaana, siis määratakse maatükile liitsihtotstarve.
Kogu maatükile määratakse suhtarvuna elamumaa ja muu maa kasutusotstarve, mis kohaldub kõikidele selle maatüki korteriomanditele ühtemoodi.
Kohalik omavalitsus võib anda täiendava maamaksuvabastuse pensionäridele ja puudega inimestele kuni 0,15 hektari ulatuses ning represseeritutele kogu elamumaa ulatuses. Maksuvabastuse saamiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele avaldus.
Maksumäär
- Maamaksumäär väljendatakse protsendina maa maksustamishinnast.
- Kui maamaksumäärad on kehtestatud diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes, siis kajastatakse erinevad maksumäärad eraldi ridadel.
Maamaksumäärad
Maksukohustuse tekkimine
Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril. Maksu- ja tolliamet väljastab maamaksuteate isikule, kes 1. jaanuari seisuga on maa omanik või kasutaja.
Maamaksu tasumise kohustus tekib, kui maamaksusumma ühe kohaliku omavalitsuse piires on vähemalt 5 eurot.
Kui maamaksusumma ühe omavalitsuse piires kokku on vähem kui 5 eurot, siis maamaksuteadet ei saadeta ja maamaksu tasuma ei pea.
Kui maa omandatakse või maa kasutusõigus tekib aasta keskel, siis säilib eelmise omaniku või kasutaja maamaksu tasumise kohustus aasta lõpuni. Uue omaniku või kasutaja maksukohustus tekib maa omandamise või kasutusõiguse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
Kui maamaksuteates on maakasutuse või maksumaksja andmetes ebatäpsusi, siis teavitage maksustatava maa asukohajärgset omavalitsust, kes teeb registrites vajalikud parandused.
Maamaksutasujate teavitamine
Maaomanik ja/või maa kasutaja ei pea ise maa andmeid esitama, maamaksu arvutama ega deklareerima.
Kohalike omavalitsuste andmete põhjal arvutab maksu- ja tolliamet maamaksu hiljemalt 15. veebruariks ning väljastab iseteeninduskeskkonnas e-MTA maamaksuteate.
Maamaksuteate väljastamisest teavitatakse kas e-kirja või tekstisõnumiga. Kui maksuhalduril maksumaksja e-posti aadressi ja telefoninumbrit ei ole, siis saadetakse maksuteadepaberil tavapostiga.
Maksu- ja tolliamet kasutab teadete saatmisel rahvastikuregistris või e-MTA registris olevaid kontaktandmeid. Kui andmed registrites erinevad, siis eelistatakse andmeid, mis on kõige hiljem muudetud. Et teated teieni jõuaks, palun vaadake üle kontaktandmed rahvastikuregistris ja/või e-MTAs ning parandage need, kui vaja.
E-MTAs on kättesaadav ka kogu maa maksustamist puudutav info. Kui märkate oma maa andmeid üle vaadates ebatäpsusi, siis andke sellest kohe teada maa asukohajärgsele omavalitsusele.
Kui ei ole maamaksuteadet hiljemalt 25. veebruariks kätte saadud, võtke ühendust maksu- ja tolliametiga.
NB! Maksu- ja tolliamet ei saada maksuteadet, kui maaomaniku maamaksusumma ühe omavalitsuse piires olevalt maalt on väiksem kui 5 eurot.
Maamaksu tasumine
Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tuleb tasuda ühe korraga 31. märtsiks.
Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tuleb tasuda 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 2023. aasta 2. oktoobriks.
Maamaks tasutakse maksu- ja tolliameti pangakontole.
E-arve maamaksule
Maamaksu tasumiseks on võimalik panka tellida e-arve ehk eeltäidetud maksekorralduse. E-arvet saab tellida e-MTAs (valides Arvestus – Maksmine – E-arve tellimine), internetipangas või veebisaidil arved.ee.
E-MTA kaudu e-arve tellimuse esitamisel tuleb valida pank ja sisestada pangakonto number, millele saadetakse e-arve. E-MTA kaudu lisatud e-arve tellimusi internetipangas ei kuvata. Internetipanka saadetud e-arveid saab tasuda kas tavalise maksega või automaatseks tasumiseks sõlmitud püsimakse lepinguga.
Veebisaidil arved.ee tellimust või pangas püsimakse lepingut tehes tuleb tellimusele märkida ettemaksukonto viitenumber, mis on leitav maksu- ja tolliameti päringust personaalse viitenumbri otsing. Internetipangas või arved.ee veebilehel esitatud maksu- ja tolliameti e-arve tellimused kuvatakse e-MTAs hiljemalt kolm tööpäeva pärast tellimuse tegemist.
E-arveid hakkab maksu- ja tolliamet pankadesse edastama 11 päeva enne tasumistähtpäeva. E-arved saadetakse ainult esmasel maamaksuteatel olevate tähtaegadega maksu tasumiseks. Uute, muudetud tasumistähtaegadega maamaksu tasumiseks e-arvet panka ei saadeta.
Maamaks alates 2024. aastast
Maa väärtus
Maa-amet viis 2022. aastal läbi maa korralise hindamise, mille tulemusel maa väärtus muutus. Iga maatüki uut väärtust saab vaadata maakatastris minu.kataster.ee. Aadressi või katastritunnuse järgi saate otsida üles huvipakkuva katastriüksuse. Seejärel avage “Maa väärtuse info” ja “2022. aasta maa maksustamishind”.
Rohkem infot 2022. aasta maa korralisest hindamisest ja hindamise metoodikast leiate Maa-ameti kodulehel.
Maamaksumäärad
Maa väärtuse ehk maa maksustamishinna alusel kehtestavad kohalikud omavalitsused uued maamaksumäärad hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks ning esitavad need maksu- ja tolliametile hiljemalt 2023. aasta 1. septembriks.
Maamaksule avalduva maa ümberhindamise mõju leevendamiseks on vähendatud maksumäärasid, mis praegu on vahemikus 0,1–2,5%, kuid alates 2024. aastast vahemikus 0,1–1,0%.
Maamaksuseadusega kehtestatud maksimaalsed maksumäärad 2024. aastal on:
- elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1–0,5%,
- maatulundusmaale 0,1–0,5%,
- muule sihtotstarbega maale 0,1–1,0%,
- maa maksustamishinnast aastas.
Kaitsemehhanism ehk maamaksu tõusu piirmäär
Lisaks on maamaksu järsu tõusu vältimiseks kehtestatud nn kaitsemehhanism – 10-protsendiline (või 5-eurone) piirmäär. See tähendab, et maamaks ei suurene eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 10% aastas, kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani.
Kui 10% on vähem kui 5 eurot, siis kasvab maamaks igal aastal 5 euro võrra.
Maksuvabastused ja -soodustused
2024. aastal säilivad kõik senised maksuvabastused ja -soodustused. Endiselt on maamaksust vabastatud kodualune maa, mille suurus on tiheasustusega alal 0,15 hektarit ja mujal 2 hektarit.
2024. aastast lisandub kodualuse maa soodustus ka liitsihtotstarbega maaüksusele, kui üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks, kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind, siis alates 2024. aastast koduomanik selles majas oleva ärimaa pealt maamaksu ei maksa.
Maamaksu prognoosarvutus e-MTAs
Alates 2023. aasta sügisest on kõigil maaomanikel võimalus vaadata e-teenuste keskkonnas e-MTA prognoosarvutust 2024. aasta ja järgnevate aastate maamaksusummade kohta.
Maamaksu arvustuskäigu valem alates 2024. aastast
Maamaks alates 2024. aastast = maa väärtus (€) × maksumäär (%) – kaitsemehhanism – maksuvabastused – maksusoodustused.
Näide maamaksusumma muutumisest aastatel 2023–2025
NB! Maamaksusumma näide on arvestuslik ja eeldusel, et katastriüksusega ei toimu muudatusi. Näide on ilma soodustuste ja vabastusteta. |
Lisainfo:
- Maamaksuseadus
- Rahandusministri 16.10.2014. määrus nr 38 “Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise kord“
