• Mai eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,13 miljardit eurot maksutulu.
• Maksutulu kasv aeglustus mais 3,9 protsendini võrreldes eelmise aastaga.
• Viie kuu eelarve täitmine ületab prognoosi, samas eelarve täitmise tempo jääb mõnevõrra alla möödunud aastale.
• Maksutulu oli mais enim mõjutatud juriidilise isiku tulumaksu ja aktsiiside eelmisest aastast madalamast tasumisest.
Palgafondi kasv kiirenes mais 6,6 protsendini, töökohtade arv oli väikeses languses. See kiirendas sotsiaalmaksu tasumise kasvu. Palgafondi kasvu vedas mais tervishoid vaatamata eelmise aasta kõrgemale võrdlusbaasile. Töökohtade arvu langus oli sügavaim jätkuvalt tööstuses ja ehituses, mis on majanduslangusest kõige enam mõjutatud olnud.
Riigieelarvelist füüsilise isiku tulumaksu on viie kuuga laekunud sama palju kui möödunud aastal. Tulumaksu on viie kuuga inimestele tagastatud 13 miljonit eurot enam, samal ajal on kasvanud inimeste tulud hoiustelt, mis on laekumist suurendanud 7 miljoni euro võrra. Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa laekumine kasvas mais ligi 10 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Sotsiaalmaksust oluliselt kiirema kasvu põhjuseks on 2,5 protsendilise määraga tulumaks pensionitulult, mis mõjutab füüsilise isiku tulumaksu jagunemist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel alates veebruarist.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes võrreldes eelmise aastaga põhjusel, et riigiettevõtte AS Eesti Energia tulumaks jaotatud kasumilt laekus eelmisel aastal maikuus, kuid sel aastal laekub hiljem. Tegevusaladest oli mais jaotatud kasumi tulumaks suurim hulgi‑ ja jaekaubanduses ning kinnisvaras.
Käibemaksu tasumise kasv mais aeglustus, kuna nii tarbija kindlustunne kui ka majandusaktiivsus on madal. Maikuu käibemaksu tasumine suurenes eeskätt käibemaksu standardmäära tõusu tõttu. Praeguse ebakindla majandusolustiku taustal mõjutab tarbimist endiselt madal kindlustunne. Seetõttu ollakse tarbimiskulutuste tegemisel ettevaatlikud või piiratakse neid. Seda ilmestab jaekaubanduse müügi koguseline langus ka maikuus. Teisalt on märgata kuust kuusse üha kiirenevat säästude kasvu – majapidamiste hoiuste suurenemist toetab hinnatõusust üle kahe korra kiirem keskmise palga kasv.
Majandusaktiivsus on endiselt madal, kuigi maikuus on tööstuse seis paranemismärke näitama hakanud. Samal ajal on piiravaks teguriks siiski ebapiisav nõudlus ka koduturul, mis avaldab negatiivset mõju nii käivetele kui ka käibemaksu tasumise tempole. Tegevusaladest vedas käibemaksu tasumise tõusu mais liigitamata masinate ja seadmete tootmine, samas kui energeetika pidurdas seda.
Maikuu aktsiiside tasumist mõjutas suurel määral aktsiisikaupade varude realiseerimine. Sellest tulenevalt oli mais tasumistel seni suurim langus. Suuremas osas oli tasumiste vähenemine ootuspärane, kuna oli seotud varude realiseerimisega. Seni on tasumisi mõjutanud alkoholi varude kasutuselevõtt, kuid mais lisandus ka diislikütuse varude tarbimisse lubamine. Alkoholiliikidest varuti nii lahjat kui kanget alkoholi, millest seni on alles veel kanget alkoholi. Varude maht oli aasta lõpus oodatust oluliselt suurem ning nende realiseerimine aina pikeneb, seega ka suvekuudel on veel kange alkoholi varud tasumisi mõjutamas. Varud kõrvale jättes on alkoholi puhul näha, et aktsiisimäära tõstmine on osalt ka deklareerimisi kahandanud.
Diislikütuse puhul olid vastupidiselt alkoholile varud oodatust väiksemad ning nende realiseerimine kestab lühemat aega ning enamik varudest sai maikuuga müüdud. Järgmisest kuust on kütuseaktsiisi tasumised tavapärased. Mootorikütuste deklareerimine ja müük on aga viie kuu kokkuvõttes 4 protsendises kasvus, mis arvestades tarbija ja veondussektori madalat kindlustunnet, on oodatust parem tulemus.
Tubakatoodete turg on käesoleval aastal püsinud languse kursil ning kasvupotentsiaali ei paista. Tubakaaktsiisi tasumine sarnaselt teistele aktsiisidele vähenes ning langus on võrreldes eelmise kuuga süvenenud. Kuigi aasta alguses tõusid tubakaaktsiisi määrad, siis tubakatoodete varud on minimaalsed ega mõjuta tasumisi nii nagu alkoholi- ja kütuseaktsiisil.
Maksutulu langus on seotud otseselt mahtude vähenemisega (vt joonis 1) ning kui tavasigarettide puhul on vähenemine ootuspärane, siis teiste tubakatoodete, eelkõige alternatiivsete, deklareerimise kukkumine on vastupidine senisele dünaamikale. Suurimas languses on suitsetamistubakas, mille alla võib liigitada ka kuumutatavad tubakatooted, mille deklareerimine on aastases võrdluses vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra. Tubakavedelikud, mille maht kasvas mõne aastaga üle viie korra, ei ole sellel aastal enam püsivat kasvu näidanud ning viie kuu kokkuvõttes on deklareerimine vähenenud ca 5 protsenti. Tasumisse panustab aga positiivselt tubaka tahke aseaine ehk nikotiinipatjade deklareerimine, mis on aastases võrdluses suurenenud pea veerandi võrra.
Tabel 1. Mai maksutulu
| Maksuliik (miljonit eurot) | Eelarve 2024. aastaks kavandatud maksutulu kokku | Mai maksutulu | Mai maksutulu võrreldes 2023.a sama kuuga | Aastaks kavandatud maksutulu täitmine |
|---|---|---|---|---|
| Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed | 14 089 | 1 129,7 | 3,9% | 38,3% |
| Sotsiaalmaks | 4 970 | 401,7 | 6,0% | 39,8% |
| RE füüsilise isiku tulumaks | 616 | 68,1 | 9,1% | 21,0% |
| KOV füüsilise isiku tulumaks | 1 876 | 158,6 | 9,6% | 40,7% |
| Juriidilise isiku tulumaks | 849 | 49,3 | -17,1% | 44,0% |
| Käibemaks | 4 079 | 321,0 | 7,0% | 36,6% |
| Alkoholiaktsiis | 251 | 21,3 | -7,7% | 30,5% |
| Tubakaaktsiis | 254 | 23,9 | -5,5% | 41,0% |
| Kütuseaktsiis | 521 | 34,0 | -22,8% | 38,8% |
| Sotsiaalkindlustusmaksed* | 499 | 41,4 | 4,5% | 40,2% |
| Muud maksud** | 174 | 10,4 | 12,3% | 46,3% |
* Töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse
** Maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, elektriaktsiis, pakendiaktsiis
