Rahandusministeeriumi andmetel laekus möödunud aastal riigile tulusid 7,98 miljardit eurot ehk 171,3 miljonit eurot enam kui aasta varem. Riigi maksutulud kasvasid võrreldes 2014. aastaga 483,1 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti.
Riigi kulud kasvasid aasta varasemaga võrreldes 7,2 protsenti 8,33 miljardile eurole. Kõige enam ehk 23,8 protsenti kasvasid riigiasutuste investeeringud. Euroopa Liidu ja teisi toetusi kasutati vähem kui eelnenud aastal, kuna toetuste kasutamise uus periood ei ole oodatud mahus käivitunud.
"Tahan tänada kõiki maksumaksjaid ja nende hulgas eriti kõiki ettevõtteid, kes annavad Eesti inimestele tööd," ütles rahandusminister Sven Sester. "Riigieelarve raha on maksumaksjate raha ja valitsus kasutab seda Eesti ühiskonna hüvanguks."
"Valitsus lähtub kulusid tehes sellest, et Eesti julgeolek ja meie perede majanduslik kindlustunne paraneks. Lõpetasime 2015. eelarveaasta nii, et Eesti riigi rahandus on korras," lisas Sester.
Aastaga kogutud maksutulud moodustasid ligikaudu 90 protsenti kõikidest laekunud riigi tuludest. Maksu- ja tolliamet kogus maksudena 7,13 miljardit eurot, mis on 483,1 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 2,39 miljardit eurot, käibemaksu 1,86 miljardit eurot ning aktsiise 873,0 miljonit eurot. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine (161,4 miljonit eurot ehk 9,5 protsenti) ja sotsiaalmaksu laekumine (160,4 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 1,19 miljardit eurot, mida on 56,2 miljonit eurot ehk 5 protsenti rohkem kui aasta varem.
Mittemaksulisi tulusid laekus aasta lõpuks 852,2 miljonit eurot, mis on 311,8 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Peamiseks vähenemise põhjuseks on Euroopa Liidu ja muud toetused, mille kasutus vähenes aastaga 42,3 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aastaga 162,5 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 148,1 miljonit eurot.
Kuludeks suunati 8,33 miljardit eurot, kulud kasvasid aastaga 556,8 miljoni euro võrra. Kasvust ligikaudu poole ehk 256 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes maksti eelmisel aastal toetusi 4 miljardi, muid tegevuskulusid 2,54 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 1,44 miljardi euro ulatuses.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes 2014. aastaga 98,4 miljonit eurot ehk 7,4 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 722,4 miljonit eurot, aastane kasv oli 6,9 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 712,8 miljonit eurot ehk 7,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Sarnaselt eelnevale kahele aastale olid tööjõu- ja majandamiskulud kõikide liikide lõikes detsembris suuremad kui eelmistel kuudel keskmiselt, ületades aasta keskmist kulu mahtu 62,5 protsenti.
Investeeringuteks suunati aastaga 468,8 miljonit eurot, mis on 9,5 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 337,3 miljonit eurot, mis on 23,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi seevastu anti 131,6 miljoni euro ulatuses, mis on 114 miljonit eurot ehk 46,4 protsenti vähem kui mullu. Investeeringutoetuste tagasihoidlikum kasutamine on seotud välisvahendite väiksemas mahus kasutuselevõtuga võrreldes 2015. aastaks planeerituga.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 658,9 miljonit eurot ehk 65,5 protsenti plaanitust. Lõppenud 2007.–2013. aasta perioodi vahenditest rahastatavaid projekte viidi ellu 14 677. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri-ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda ligi 2 miljardi euro ulatuses vahendeid eri programmidest ja otsetoetusfondidest. Uue perioodi toetusi on välja makstud 109,1 miljoni euro ulatuses, sealhulgas struktuuritoetusi 68,6 miljonit eurot ja maaelu arengukava meetmete raames 40,3 miljonit eurot. Välistoetuste laekumise ja väljamaksete vahe oli möödunud aastal 288 miljonit eurot, mis ühtlasi mõjutas likviidsusreservi mahtu.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,15 miljardi euro väärtuses, millest likviidsusreservis oli 733,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,5 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 347,6 miljoni euro võrra ehk 23,3 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendite maht kasvas aastaga 5,3 miljonit eurot, ulatudes 14,8 miljoni euroni.
Novembri lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 0,3 protsenti SKPst ehk 53,1 miljonit eurot. Keskvalitsuse eelarve oli puudujäägis 44,8 miljoni euroga ja haigekassa eelarve puudujääk ulatus 26,6 miljoni euroni. Töötukassa eelarve oli aasta algusest saati ülejäägis, mis kasvas kogu perioodi vältel. Töötukassa eelarve ülejääk oli novembri lõpuks 42,7 miljonit eurot. Samuti olid kohalike omavalitsuste eelarved kokku aasta algusest ülejäägis, mis novembri lõpus moodustas 81,8 miljonit eurot.
